"Eestis on võimalik väga paljust saastest vabaneda ja saada sama hinnaga elektrit, kuid valitsus takistab näiteks tuuleenergia levikut," lausub keskkonnaaktivist Valdur Lahtvee. Ekspertide sõnul ei arvesta valitsus üleilmse kliimakokkuleppega ning uus Eesti energiamajanduse arengukava on olemuselt vananenud andmete baasil loodud.

Hetkel valitsuses arutusel olev Eesti energiamajanduse arengukava (ENMAK) põhineb iganenud andmetel ning ei arvesta uusi suundumusi kliima- ja energiapoliitikas ega ka langenud energiakandjate hindu. Uuendatud andmed on keskkonnaministeeriumi tellitud BALMORELi mudeli näol olemas, aga valitsus ei ole nende vastu ENMAKi puhul huvi üles näidanud.

“ENMAKil ongi see häda, et pikaajaline energiamajanduse arengukava on sama suundumuse tagajärg, et igal juhul peab põlevkivi sektoril olema koht meie energeetikas ja igal juhul peavad olema sellele antud eelised,” nentis Läänemeremaade Nõukogu säästva arengu osakonna juht Valdur Lahtvee.

“Ma võin lohutuseks öelda seda, et pole ükski viimasest kolmest riiklikust ja kehtestatud energiaarengukavast toiminud ja ei hakka ka see toimima. Küll turg paneks ise asjad paika, kui valitsus ei soosiks põlevkivi maksuleevenduste, maksuvabastuste, subsiidiumite- nii otseste kui kaudsete läbi,” lausus keskkonnaekspert.

Keskkonnaministeeriumi stsenaarium näeb juba aastaks 2020 ette tuuleenergia võimsuste suurendamist 583,5MW-ni. Aastaks 2030 peaks tuulikuid töös olema praeguse 300 MW asemel olenevalt stsenaariumist vahemikus 1322 kuni 1509 MW. ENMAK prognoosib aga oma enamikes stsenaariumites hoopis tuulikute vähenemist 2030. aastaks, kirjutab keskkonnaportaal Bioneer.

“Tuuleenergia võimsus suurene mitte kuidagi, sest ei ole ühtegi mehhanismi mis seda suurendaks. Vastupidi, on seatud mehhanismid, et piirata tuuleenergia arengut täna.  Praegu kehtivas elektrituru seaduses on piirang, et toetust ei maksta tuuleenergiale, kui on üle 600 MW aastas puhast elektrit toodetud,” märkis Lahtvee. “See piir on täna käes ja ükski investor ei investeeri, sest ta näeb, et ta ei ole turul võrdselt koheldud.”

Taastuvenergia muu maailma kombel toetamise ja soodustamise asemel on meil seatud sellele rida takistusi. “Kui ENMAKit tehti olid seal kõrval ka alternatiivsed 100 protsenti taastuvad stsenaariumid, need näitasid väga selgelt, et Eestis on võimalik väga paljust saastest vabaneda ja saada sama hinnaga elektrit. Aga kuna oli tarvis põlevkivimehi kaitsta ja põlevkivi iga hinna eest säilitada, siis need stsenaariumid lihtsalt pandi kõrvale ja nende järgi kava ei tehtud,” nentis Lahtvee.

Lahtvee arvates võib ka valitsuse ükskõiksus  keskkonnaministeeriumi värskete andmete suhtes olla tingitud sellest, et need näitavad, et põlevkivi asemel peaks suuremat rõhku panema hoopis taastuvenergiale.