Maakera telje on dramaatilise nihke on teadlaste sõnul põhjustanud kliimamuutuste tõttu sulavad jääväljad ja muutused looduslikes veekogudes."Ka Maa pinnal mõjutab ookeanide ja maapinna vahel liikuv vesi inertsimomenti, täpselt samamoodi, kui seda teeb vurrile pandud nätsutükk," märkis uuringu kaasautor NASA teadlane Erik Ivins.
Uuringu kaasautori ja NASA reaktiivliikumise laboratooriumi teadlase Erik Ivins’i sõnul mõjutab vee liikumine Maa pinnal planeedi massijaotust ja seega ka selle telge sarnaselt näiteks keerlevale vurrile raskuse lisamisele, kirjutas Huffington Post.
“Kui mõtled keerlevale vurrile ja paned selle peale näiteks nätsutüki, siis hakkaks ta keerlema raskuskeskme muutumise tõttu uue telje ümber,” märkis Ivins. “Ka Maa pinnal mõjutab ookeanide ja maapinna vahel liikuv vesi inertsimomenti, täpselt samamoodi, kui seda teeb vurrile pandud nätsutükk.”
Muutused Maa teljes aitavad omakorda kaasa kliimamuutuste suurenemisel meie niigi “stressis” planeedil ja muudavad globaalsed temperatuurid üha kõrgemaks, ilmanähtused ekstreemsemaks ja tõstavad meretaset.
Maa pöörleb ümber oma telje 23,5 kraadise nurga all orbitaaltasandi, kuhu kuulub ka Päike, suhtes.
Juba ammu on teadlased teadnud, et Maa võngub pööreldes, mis põhjustab pooluste vaikset nihkumist. 2000. aastal toimus aga enneolematult suur nihe ning põhjapoolus pöördus itta.
Seda märkimisväärset nihet uurides jõudsidki NASA teadlased Erik Ivins ja Surendra Adhikari geodeetilisi ja satellidi andmeid analüüsides järeldusele, et Maa pöörlemisnurk on peale 2000. aasta äkilist nihet koguni 75 kraadi võrra idasse liikunud.
