"Kui meie valitsus tahaks häid suhteid Venemaa raudteesektoriga, oleks lahendusi otsitud. Täna seda poliitilisel tasandil ei tehta. Olukorra parandmiseks pole tahet. Öeldakse, et pole vaja ja kõik," sõnas Eesti Raudteelaste Ametiühingu juht Oleg Tšurbanov.
Tšurbanov nentis Tallinna TV uudistesaates “Täna+”, et Eesti raudteesektor ei ole enam konkurentsivõimeline ka Läti ja Leedu kõrval, kuna tõstetud on kütuseaktsiisi ja infratasu. “Raudteelased tahavad tööd teha ja tööandja on huvitatud ettevõtte arenemisest.Ainus, kes siin segab, on poliitika ja poliitikud. Täna olen kuulnud palju süüdistusi Venemaa suunas, ent vaatame ennast. Ka peaminister ütles, et Eestil ei ole transiiti vaja.”
Tšurbanov lisas, et juhul kui Eesti riigil tõepoolest pole transiiti vaja, võiks vaadata, millega võiks Eesti Raudtee tegeleda ja mida vedada. “Raudteelastel ei ole vahet, peaasi, et tööd oleks. Loobume transiidist, ent jätkame. On tähtis, et töötajatel oleks tööd, et nad ei tunneks pinget, ei muretseks ega oleks seepärast stressis, et ei tea, kas nad homme on koondatud või mitte. Suurim mure ongi töötajate pärast, kes võivad jääda töökoha ja sissetulekuta. Ettevõtlus Eestis ju ei kasva, pigem kaob.”
Tšurbanovi sõnul on ehe näide sellest, et poliitikud ei tegele Eestis ennetamisega, VKG-ga juhtunu. “Valitsus hakkas alles siis jooksma, kui koondamised VKGs olid toimunud. Me ei tea, kui kaua on raudteesektorist koondatavad spetsialistid valdkonna arengut nõus ootama. Kas nende koondamine on ajutine, kas nad tulevad hiljem raudteesektorisse tagasi? Ebastabiilsus on kõige hullem. On vaja tegeleda sellega, mis edasi saab. Riik peab ettevõtlust toetama.”
Kümme aastat tagasi võttis Eesti Raudtee Venemaa suunal päevas vastu keskmiselt 32 rongi, parimatel päevadel kuni 42. Täna ületab piiri ööpäevas 12 rongi, mida on buumi ajaga võrreldes pea kolm korda vähem.
Venemaa viimase otsuse kohaselt kukub Eesti ja Venemaa vahelise raudteetransiidi maht veelgi ning võib varsti olla 6 rongi ööpäevas.
