"Kui mehele pakutakse väikese palgaga tööd, millega ta rahul pole, siis ta kehitab õlgu ja läheb ära. Naised võtavad ka kehvema palgaga koha vastu, sest nad on oma loomult alalhoidlikumad ja tööandjad kasutavad seda evolutsioonilist tõsiasja ära," ütles Tartu ülikooli Euroopa kolledži sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse analüütik Marek Sammul.
Eurostati viimastel andmetel on Eestis sooline palgalõhe 28,3%. See on Euroopa Liidu riikide suurim näitaja. “Kahjuks oleme me selle näitajaga Euroopa Liidu esirinnas ja kui vaatame viimast 5-7 aastat, siis Eestis pole palgalõhe osas mitte midagi muutunud. See on endiselt suur,” nentis Sammul.
Meeste ja naiste palgalõhest rääkides heidetakse naistele sageli ette, et nad ei ole ise piisavalt enesekindlad ja jõulised endale rohkem palka küsima. “See ei ole naise vastutus ja naise süü või enesekindluse puudus, et ta meestest vähem palka saab, nagu tihti väidetakse. See, et naised saavad väiksemat palka, on poliitikute ja ettevõtjate vastutus,” ütles Sammul.
Jäme ots on poliitikute käes
Sammuli sõnul on palgalõhe vähendamise peamised võimalused poliitikute ja ettevõtjate käes.
“Poliitikud saavad nõuda ja läbi suruda seaduseid, mis nõuaksid palkade avalikustamist, nad saavad rakendad jõulisi meetodeid sookvootide kehtestamisel. Ettevõtjad aga saavad ise oma organisatsioonis muuta hoiakut, et nad maksvad meestele sama töö eest rohkem palka kui naistele,” leidis Sammul.
Poliitikud kardavad soolise võrdõiguslikkuse teemat
Sammuli sõnul on meie ühiskonnas soolise võrdõiguslikkuse teema laiemas mõttes ebaoluline. “Meie poliitikud kardavad neid teemasid ja on olemas väga tugevad hoiakud, et need teemad pole olulised. Palju on stereotüüpe ja me näeme, mis juhtub, kui keegi selle teema kõrgemal tasemel üles võtab – kiirelt tekib teatud ringkondades tugev vastuseis, tekib sookvootide vastane rinne jne. Paraku huvitab enamikke poliitikuid vaid see, millised tulemused nad saavad järgmistel valimistel,” ütles Sammul.
Ettevõtjad käituvad Sammuli hinnangul nii, nagu nende positsioon seda ette näeb.
“Ettevõtja on oma käitumiselt ratsionaalne. Ta pakub nii vähe palka kui võimalik. Ainult siis on ettevõtja nõus rohkem maksma, kui tal on väga seda töötajat vaja,” selgitas Sammul.
Sammuli sõnul on aga Eesti palgalõhe tekkinud suuresti just vähe kvalifitseeritud tööjõu sektoris, kus ettevõtja polegi huvitatud panustama inimestesse. “Siin saab meid päästa haridus, aga paraku on teada ka faktor, et ka haridus ei tasu alati ära ega kindlusta head palka. Paljud kõrgharidusega inimesed peavad tegema lihttööd. Miks see nii on, selle on keeruline vastust leida,” tõdes Sammul.
Sammuli hinnangul tuleb palgalõhe küsimust vaadata komplekselt koos teiste aspektidega ja vaid ühte suunda vaadates seda ei lahenda. “Evolutsioon on juba kujundanud mehed riskialdimaks ja naised alalhoidlikumaks ja küsimus ongi selles, et palga juurde küsimisega kaasneb ka risk minna konflikti tööandjaga ning ka see on üheks palgalõhe põhjuseks,” leidis Sammul.
