Sajast nutikast alustavast firmast 80 ebaõnnestub, ainult 20 jäävad ellu ja hakkavad arenema.
Neljapäeval Ülemiste Citys toimunud Tallinna innovatsioonipäeval “Innovatsioon pole raketiteadus!” arutleti, kas Eestis on uuenduslikkust liiga vähe või liiga palju. Mõttearendajateks olid meie üks tuntumaid reklaami- ja turundusasjatundjaid Olav Osolin. Samuti firma Solon Partners konsultant Yrjö Ojasaar ja Tehnopol Startup Inkubaatori juht Martin Goroško, kelle mõlema töö on nõustada alustavaid innovaatilisi ettevõtteid.
Ainult odavus ei loe
“IT-sektoris on innovatsiooni ülearugi,” lausus Goroško. “Kõik tahavad teha juba oma firmat ja keegi ei taha enam tööle minna näiteks Skype’i või mõnda suuremasse firmasse.” Goroško hinnangul käib meil innovaatiliste idu- ja väikefirmade loomine täispööretel ja saadaolevat ressurssi palju rohkemaks ei jätkukski.
Samas on õnnestujate protsent võrreldes ebaõnnestujatega suhteliselt suur: sajast alustanud firmast 80 ebaõnnestuvad ja ainult 20 jäävad ellu ja hakkavad arenema. Ojasaare hinnangul vajaks innovatsioon paljudes majandussektorites aga hoogu juurde. “Eestist on tulnud väga huvitavaid ideid ja me oleme teerajajad mitmes valdkonnas, kuid see ei tähenda, et nüüd on kõik valmis. Töö jätkub,” rääkis Ojasaar. “Singapur, Iirimaa ja teised riigid ka ei maga. Meie inkubaatoritest tuleb aga hämmastavalt palju talente ja huvitavaid projekte.”
Osolin lisas, et turunduses on innovatsiooniga nagu elus armastusega, et seda ei ole kunagi liiga palju. “Kui üks väikeettevõte suudab oma toote nii palju paremaks teha, et keegi on nõus seda ostma , siis on see juba suur asi ja aitab ettevõtlusel edasi minna,” leidis Osolin. “Sellisele tootele saab juba ka turundust üles ehitada. See toode ei saa olla ainult odavam, või kui on odavam, siis peab see olema kuidagi nutikalt tehtud, et seda saab odavamalt müüa. See on innovatsioon kõige laiemas mõistes.”
Iga päev vajalikud asjad
Paljud väikeettevõtted on ära hirmutatud sellega, nagu peaks innovatsioon tähendama mingisugust programmerijate jõuku, kes teeb mingit telefonirakendust. Innovatsiooni võib vaadata ka igapäevasel tasemel, selle kõige laiemas tähenduses. Iga tootja saab oma toodet või teenust pakkudes mõelda, et äkki teeks seda asja seekord teistmoodi, mingil ebatraditsioonilisel moel.
Üritusel osalenute sõnavõttude põhjal võib järeldada, et kuigi meil peetakse innovatsiooni majanduskasvu oluliseks käivitajaks ja sellesse suhtutakse positiivselt, ei ole uudsete ideede elluviimine ja nende äriks arendamine samal tasemel. Enamasti peitub selle taga julgus loobuda tavapärasest mõtlemisest ja usaldada oma intuitsiooni. Sageli kujutatakse innovatsiooni ette ka millegi teadusmahuka, kuluka ning kõrgtehnoloogilisena, kuid see ei pruugi nii olla. Väga uuenduslik idee võib olla seotud ka kõige igapäevasema toote või teenusega. Kõik esinejad olid üksmeelel, et innovatsioon pole raketiteadus.
