"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Anto Raukas: üleilmne kliimalepe on äriprojekt (2)
23. aprill 2016
Scanpix

"Mida rohkem riike on nõus olulistele dokumentidele alla kirjutama, seda parem. Suuresti on see aga ka õhupalli puhumine, sest enamus inimesi ikkagi usub, et inimtekkeline süsihappegaas ei ole kliimamuutustes määrav," nentis geoloog Anto Raukas.

Raukas selgitas Tallinna TV uudistesaates, et maailmaliidrite üksmeel selles, et kliimamuutused on inimtekkelised, tuleneb sellest, et ÜRO kliima kokkulepe on ärimeestele kasulik.  

“See on ikkagi äriprojekt, mitte teaduslik projekt. Kui vaatame demonstreeritavaid diagramme, näidatakse meile lineaarset temperatuuri tõusu. See on ju naeruväärne, kun nelja miljardi aasta jooksul on kliimamuutus olnud rütmis ja muutub ka järgmise nelja miljardi aasta jooksul rütmis. Mis suunas ta muutub, seda me veel täpselt ei tea.”

Raukas lisas, et kui kõneletakse sellest, et fossiilsete kütuste osa tuleb vähendada ja taastuvenergia osa suurendada, on see eeskätt seotud keskkonnapuhtuse küsimusega. “Palju olulisem on see, kui me õhku mürgiste gaasidega ei saasta. Sel juhul paraneb inimese tervis, meeleolu ja elu. See on asja positiivne külg.”

Pariisis andis ÜRO kliima kokkuleppele, mille eesmärk on võidelda  üleilmsete kliimamuutuste vastu, allkirja pea 170 riiki. Mitte kunagi varem ei ole nii palju riike rahvusvahelist kokkulepet juba esimesel päeval allkirjastanud. Eestit esindas Keskkonnaminister Marko Pomerants. Riikidel, kes kokkulepet ei allkirjasta, on võimalus seda teha aasta jooksul. Loodetakse, et kliimalepe jõustub enne kavandatud tähtaega ehk enne aastat 2020.

Kokkulepe lõpetab aastakümneid kestnud erimeelsused riikide vahel selle üle, kuidas ellu viia mitme triljoni dollari suurust sammu globaalse soojenemise peatamiseks. Maailmaliidrid on ühel meelel, et kliimamuutused on inimtekkelised. Samas ei ole sama meelt mitmed mitte kõik teadlased.

Hoiatatakse üha rängemate põudade, üleujutuste, tormide ja veetaseme tõusu eest maailmameres, mis väidetavalt mõjutab sadade miljonite inimeste elu. Keskkonnaorganisatsioonid usuvad, et Pariisi lepe on pöördepunkt maailma ajaloos.

Kommentaarid (2)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Allan
3. märts 2019 12:08
Milline rumalus, Eestis on EL-i kõige puhtam õhk ja elektrijaamast eralduv süsihappegaas on täpselt seesama mida ka Leevi välja hingab, taimedel pole vahet, neile meeldivad mõlemad molekulid võrdväärselt ja nad on iha lisandunud molekuli eest meile tänulikud - vähe puudus, et viimase jääaja lõpus oleks süsihapegaasi tase langenud allapoole taimede ellujäämiseks vajalikku miinimumi, mis on ~200 ppm! Ookeanide soojenemine on õnneks tõstnud CO2 taseme taimede jaoks ohutule tasemele, mis aga on siiski kordades madalam ideaalsest ~1200-1500 ppm, osa sellest napist tõusust on ka inimeste teene ja selle eest tänavad taimed meid põllumajanduse saagikuse kasvuga, lisaks planeedi rohelisemaks muutumisele, mida on näha juba satelliidifotodelt. Süsihappegaasist meisterdas kolli ÜRO ja see on täpselt sama ebaadekvaatne ja tekitab sama suurt kahju nagu paljud teised ÜRO "regulatsioonid", mis on tegelikult küll ainult soovitused, täpselt nagu palju kära tekitanud "Rändelepegi".
Leevi Kirsimäe
1. märts 2019 19:42
milline silmakirjalikkus, Eesti on üks suremaid süsiniku emiteerijaid elaniku kohta, põlevkivitööstus on üks saastavaimaid maailmas, meil räägitakse mingist Põksitist ja samas plaanitakse uue hiigelsuure Uus-Kiviõli põlevkivikaevanduse avamist Lüganuse vallas 6000 ha-l, võetakse maha territooriumil 150 ha metsa ja kavatsetakse kaevandada ka maardla peal asuv turbaraba. Minu küsmus, kas Eesti on koloniaalmaa?