"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tiit Terik: õpilasmalev annab võimaluse noortel tööd teha (0)
26. aprill 2016
Scanpix

"Noorte huvi õpilasmaleva vastu on kogu aeg püsinud kõrge ning oleme võtnud Tallinnas sihiks, et vähemalt 1000 pealinna noort saaks igal aastal õpilasmalevast osa," sõnas SA Õpilasmalev nõukogu esimees Tiit Terik.

Terik rääkis Tallinna TV saates “Kodupaik”, et õpilasmalev täidab noore inimese jaoks nii meelelahutuslikku kui õpetlikku rolli.”Esiteks saavad noored paariks nädalast kodust eemale ehk see on väikene iseseisvumise kool. Teiseks teenib noor malevas töötades omale väikese taskuraha, ta õpib, mis on n-ö raha hind.”

Terik lisas, et parimatel aastatel on õpilasmalevates üle Eesti osalenud 6500 noort.  See näitaja sõltub väga paljuski omavalitsuste poolt rahastatud maleva puhul sellest, millised otsused kohaliku omavalitsuse eelarvest tehakse.

Kui õpilasmaleva formaat on tänaseni igihaljas, on ettevõtmise peamine vahe tänase ja  aastate taguse aja vahel korraldajate jaoks. “Nõukogude Liidu ajal oli tööandjaks kolhoos, kes andis malevlastele süüa, andis eluaseme ja vedas põllule tööle . Täna on iga etapi jaoks vaja eraldi toimetajat. Üks annab süüa, teine majutab, tööandja on hoopis kolmas. See muudab maleva tegevuse korraldajate jaoks keerulisemaks. Tööandja peab noortele palka maksma ja iga ettevõtja loeb täna raha hulka täpsemalt ja usinamalt kui vanasti.”

Terik märkis, et kuna õpilasmalevaid korraldavad kohalikud omavalitsused võttis koostööks algusest peale initsiatiivi Tallinn. “2000ndate alguses pandi 20 omavalitsusjuhi poolt ühiste kavatsuse protokolliga paika mängureeglid ja koostöö on tänaseks väga kenasti toiminud. Tallinna kõrval on õpilasmalevate suurtegijad ka Pärnumaa, Põlva ja Tartu. Koostöövõrgustik aitab õpilasmalevlastel üle Eesti ühtemoodi välja näha, neil on ühine sümboolika T-särgist kokkutulekuni augustikuu keskpaigas.”

SA Õpilasmaleva juhataja Ott Väli selgitas, et igapäevaselt tegeleb sihtasutus umbes 1000le Tallinna koolinoorele malevakoha organiseerimisega. Tallinna koolinoored saavad malevasse minna nii Tallinnas kui mujal Eestis. “Õpilasmalev on suvelaagri formaadis, sinna on liidetud töö tegemine ja vaba aeg. Sageli saab noor just malevas esmase töökogemuse, võimaluse teenida taskuraha, olla eemal tavapärasest kodukeskkonnast, saada endale uusi tuttavaid, panna end proovile, saada elukogemuse. Igal juhul on maleva kogemus väärt, et seda kogeda.”

Välis lisas, et malevasse registreerimine algab 2. mail kell 15 veebilehel www.malev.ee “Tuleb olla küllaltki nobe. Kui juhtub, et soovitud rühma registreerida ei õnnestu, ei maksa meelt heita. Koha vabanemisel võtame soovijaga ühendust.”

Õpilasmalevasse pääsevad noored vanuses 13- 19 eluaastat, põhikooli noored saavad linnarühmadesse, gümnasistid nii Tallinna rühmadesse kui mujale Eestis. Töö- ja vaba aeg on õpilasmalevas tasakaalus, alaealised töötavad vastavalt töölepinguseadusele, piirangutega.

Väli märkis, et õpilasmalevas on noorte tööandjad enamasti kohalikud omavalitsused pakkudes näiteks heakorratöid parkides, ent on ka eraettevõtjaid põllumajanduses marjakasvatajate näol, turmistalusid, ka jaekaubandus ning poeketid rakendavad noori abitöödel. “Alati võiks tööandjaid olla rohkem, et oleks valikuvõimalust. Esialgu võiks tööandjad kas või katsetada malevlaste palkamist,” lisas Väli.

Noorte vaba aja sisustamise eest vastutab õpilasmalevas koolitatud rühmajuht, kes on võimeline noortele pakkuma sisukat ja kvaliteetset programmi. Rühmajuhtide fantaasiast ja koostööoskusest malevlastega sõltuvad vaba aja tegevused, on need siis meeskondlikud, sportlikud, matkad. Ühistegevuse eesmärk on, et malevarühm oleks maleva lõpuks ühtne ja toimiv.

Rühmajuhid saavad ka koolituse noortega tekkivate võimalike probleemide lahendamiseks. “Kodukord on meil väga selgelt paika pandud ning eeldame kõigilt malevlastelt ja lapsevanematelt, et nad on sellega eelnevalt ka tutvunud. Kodukorra ja distsipliini rikkumisel võetakse ette ka vastavad tegevused,” viitas Väli.

SA Õpilasmalev rühmajuhi Egert Eesmaa sõnul on malevarühmi kahte tüüpi, ühe tegevus on linnas, teise väljaspool linna. “Linnamalevlased ööbivad kodus, linnast väljas aga piirkonnas kohapeal. Eelmisel aastal oli meil 52 rühma, 26 linnas, 26 linnast väljas. Kolm nädalat kestva maleva juures on kõige toredam see, et kui esimesed kolm päeva on koos kamp võõraid inimesi, moodustub neist nädala-kahega üks grupp, väike pere, mis suudab ühes rütmis hingata ja ühiselt tegutseda. Negatiivne on see, et noored on uljad ja tegutsevad sageli omatahtsi, pannes rühmajuhid muretsema tekkida võivate vigastuste pärast. Ent kui maleva alguses piirid paika panna, noori väga tihti korrale kutsuma ei pea,” tõdes 6-aastase rühmajuhi kogemusega Egert Eesmaa.

Õpilasmaleva liikumine loodi 1966. aastal, liikumine tähistab tänavu 50-ndat juubelit. 2003. aastal lõi Tallinna linnavolikogu linnapea Edgar Savisaare initsiatiivil sihtasutuse Õpilasmalev. SA jätkas ja kaasajastas maleva traditsioone viies maleva liikumise uuele tasemele.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.