"Reformierakond üritab meeleheitlikult leida endale n-ö "liitlast" ja seepärast Keskerakonda segadust külvata. Pean aga meie poliitilisi konkurente kurvastama. Mina küll ei näe, et nad suudaksid meie seast mingi killu või suurema tüki välja raiuda," osutas Riigikogu liige Jaanus Karilaid.

Karilaid kinnitas Tallinna TV uudistesaates, et lahkmeelt Keskerakonnas rõhutavad just ajakirjanikud ja poliitilised rivaalid. “Meie igal juhul pingutame, et leeritamise jutt jääks tahaplaanile ja küllap tuleme välja ühtse löögirusikana. On selge, et ilma Keskerakonnata, keskerakondlaste häälteta, ei ole võimalik parlamendis presidenti valida. Toetus presidendikandidaadile saab keskparteis olema ühtne.”

Selleks, et Eesti järgmine president saaks valitud Riigikogus ei piisa ainult koalitsioonierakondade liikmete häältest, otsustavaks osutub Keskerakonna positsioon.

Kuna Reformierakond vajab oma favoriidi võiduks vähemalt osade keskfraktsiooni liikmete hääli, on senine vaenlane Keskerakonna näol vahetunud EKRE vastu. Reformierakonna üks sisulisi otsustajaid, majandusminister Kristen Michal, kritiseeris eilses Postimehes avaldatud intervjuus paremäärmuslikku erakonda pikalt ning sõnas, et EKRE on end isolatsiooni mänginud ega oma suuri väljavaateid valijameestekogus edu saavutada.

Jaanus Karilaid arvas majandusministri artikli järgi, et Kristen Michali poliitilised eeskujud on ikkagi meie idanaabri juures. “Nad on ka varem selliseid poliitilisi võtteid kasutanud ning üritanud ka meie seas segadust külvata, lahkhelisid leida ja tüli õhutada. Ka praegu räägivad nad mingisugustest dissidentidest ja teisitimõtlejatest.”

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simson sõnul vajab Reformierakond alati vastast. “Keskerakond on Reformierakonnaga selges vastasseisus maksude küsimuses ja selles, kuidas peaks elavdama Eesti majandust. Emotsionaalsemad teemad ja isiklikud solvangud on praegu jäänud EKRE ja Reformierakonna omavaheliseks maadejagamiseks.”

Simson lisas, et täna on selge, et kui tulevane president soovitakse valida Riigikogus peab see isik olema vastuvõetav nii koalitsioonile kui ka opositsioonile. “Viis aastat tagasi, kui Toomas Hendrik Ilves valiti Riigikogus presidendiks, piisas ainult kolme fraktsiooni ühisosa leidmisest. Seekord on konsensuse leidmine märksa laiem. Ei piisa ainult valitsusest, ei piisa ainult opositsioonist, kaasatud peavad olema nii opositsiooni kui koalitsiooni erakonnad.”

Simson lisas, et seda ei saa täna veel kindlalt väita, et on olemas kandidaat, kelle taha koondub osa opositsioonist ja osa koalitsioonist.
Keskfraktsioonil on plaanis ära kuulata kõik presidendikandidaadid. Sel nädalal kohtutakse Siim Kallasega.