Norra portaalis AldriMer avaldatud kirjutisest selgub, et Ämari lennuvälja juures mullu aprillis aset leidnud drooniintsident, kus tundmatu õhulaevukese pihta tuli avati, on siiski vaid jäämäe veepealne osa. Teisisõnu, Eestis luuratakse massiivselt ja põhjalikult, kuid samas pole olnud kuulda, et kapo seoses AldriMeri kirjeldatud intsidentidega ühtegi spiooni rajalt maha oleks võtnud.

Nädalavahetusel refereeris peavoolumeedia Norra julgeolekupoliitikast kirjutavas portaalis AldriMer avaldatud analüüsi, millest selgub, et mullu aprillis NATO õppuste ajal lendas Ämari lennuväebaasi lähedal eeldatavasti Vene päritolu droon. Lennumasinat olla üritatud alla tulistada, kulutades selleks 55 lasku, kuid õhusõiduk olevat kadunud teadmata suunas.

Pikk ja põhjalik analüüs

Norra AldriMeri analüüs on siiski märksa pikem ja põhjalikum, kui algselt võib mulje jääda. Lisaks drooniintsidendile kirjeldatakse pikka rida luuramisjuhtumeid, millest võib järeldada, et Vene luure kui pole just Eestit üle võtnud, siis igal juhul tunneb end siin üsna koduselt.

30. aprillil avaldatud analüüs, mille autor on Kjetil Stormark, kannab dramaatilist pealkirja „Närvide sõda Venemaa ja NATO vahel“.

Selles kirjutatakse, et mullu 20.-27. aprillini kestnud NATO õppusele Trident Jaguar hakkasid NATO sõjaväelased väiksemate gruppide viisi saabuma alates 8. aprillist.

Kuna Ämari baasis polnud piisavalt majutusvõimalusi, paigutati osa saabunutest Eametsa õhubaasi Pärnu ligidale.  Seepeale otsustasidki venelased NATO õppuse enda jälgimise alla võtta.

Artiklis märgitakse, et päeval,  mil hakkasid saabuma NATO erioperatsioonide üksused, oli Eesti vastuluure avastanud mobiiltelefonivõrgus nn võltstugijaama. Tsiteeritakse NATO raportit, mille kohaselt too võltstugijaam varastas, kopeeris või „imes endasse“ kogu selle piirkonna mobiilikõned.

Nüüd on NATOl põhjust karta, et sellise „imemise“ kaudu on saanud Vene luurele teatavaks telefonide IMEI koodid, mis omakorda võimaldab ükskõik kus jälitada NATOga seotud inimesi.

Eesti pool olevat NATOt hoiatanud, et 500 meetri kaugusel Eametsa õhuväebaasist paikneb venelaste elamupiirkond, kus leidub inimesi, kes teevad koostööd Vene eriteenistustega. 15 km ida pool Eametsa baasi asetseb lisaks valdavalt venelastega asustatud Sindi asula. Sealt olevat värvatud Vene eriteenistuste huvides 50 inimest.

Hulk kahtlasi intsidente

Kirjutises tsiteeritakse NATO raportit mullu 14. aprillist, mille järgi olid Eesti võimud ette kandnud, et Eametsa baasi juures on alates 1. aprillist 2015 aset leidnud 11 kahtlast intsidenti.

Paljud neist intsidentidest seisnesid selles, et korraliku fototehnikaga eraisikud püüdsid pildistada sõjaväelaste liikumist baasis. Üks selline tegelane oli jäänud vahele kahe viimase aasta jooksul nelja sellise intsidendiga. Samamoodi võis täheldada sõjaväebaasi piirkonnas liikumas kahtlasi, väga aeglaselt liikuvaid autosid.

13. aprillil kl 16.30 nähti Pärnu juures eeldatavasti Vene päritolu luurelennukit. Järgmisel päeval võis aga Ämari lennuväebaasist põhjas, meres näha liikumas Vene luurelaeva.

NATO raporti põhjal on Vene eriteenistustel soov pildistada ja jälgida kõiki NATO sõjaväelasi, kes Balti riikides tegutsevad.

Eesti kaitsepolitsei info kohaselt liikus õppuste ajal Eestis ja Lätis neli autot, millel olid peal jälgimisseadmed ja mis tegid tööd Vene eriteenistustele. Kirjeldatakse kahte 20ndates noormeest, kes pildistasid kohviku külastajaid sinna lähedale pargitud autost. Ka olevat Vene luure sättinud kohalikesse hotellidesse üles nn meepotte, ehk üritanud NATOga seotud isikuid ahvatleda  lõbutüdrukute abil.

20. aprill aga sai päevaks, mil Kaliningradist startis signaalluurega SIGINT tegelenud lennuk, sihtmärgiks taas, mõistagi, NATO õppused.

Miks kapo spioone vangi ei pane?

Kõige selle taustal on seega 55 lasu tulistamine Ämaris lennelnud väidetava Vene luuredrooni pihta, millest peavoolumeedias kõneldakse, tõepoolest vaid jäämäe veepealne osa.

Kuna eelpool avaldatud infot pole meie ametiisikud rutanud ümber lükkama, sunnib see küsima: miks me peame kõike seda lugema Norra portaalist, aga mitte näiteks kaitsepolitsei aastaraamatust? Ja kui kõik nii hästi teada on, nagu Norra ajakirjanik NATO allikatele ja kapo poolt NATOle antud raportitele viidates kirjutab, siis miks kapo ei sekku ja siin tegutsevaid spioone vangi ei pane või maalt välja ei saada?

Kirjutise autor oli saatnud muide järelepärimise ka NATO struktuuridele ja Eesti kapole, aga polnud sellele vastust saanud. Eesti ametiisikud pole Norra portaali kirjeldatut rutanud ei kinnitama ega ümber lükkama, piirdudes vaid üldsõnaliste tõdemustega, et Eesti territooriumi Vene eriteenistused siiski ei valitse.

Pealinn küsis Norra portaalis avaldatu kohta arvamust ka mõnelt kaitseeksperdilt, kes üldiselt pikemalt kommenteerida ei soovinud, aga viitasid, et tegu olevat Venemaa tavapärase huviga NATO õppuste vastu. Näiteks reservkindral Urmas Roosimägi märkis, et nn drooniintsidenti ei maksa üle tähtsustada ja sellest kaugele ulatuvaid järeldusi teha.  

Pikemalt on analüüs inglise keeles loetav siit.