Munitsipaalkoolis peab vanematelt lisaraha küsimist õigustatuks 10%, eliitkoolis 60%. "Kuigi nn eliitkoolid on samuti munitsipaalkoolid, siis seal lapsevanematelt lisaraha küsimise õigustatuks pidamine viitab sellele, et enamus inimesi mõtleb neist kui erakoolidest," kommenteeris Peeter Espak.

Üle poole elanikest peab erakoolide tegevuskulude katmist riigi ülesandeks, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel Turu-Uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitlusest.

“60 protsenti Eesti inimestest arvab, et riik ja kohalik omavalitsus peaksid kompenseerima erakoolidele õpetajate palga ning 57 protsenti peab õigeks tegevuskulude, nagu näiteks kütte- ja elektrikulude kompenseerimist,” rääkis Ühiskonnauuringute instituudi analüütik ja Tartu Ülikooli vanemteadur Peeter Espak. “Suurem osa vastanutest pooldavad õpetaja palga ja tegevuskulude kompenseerimist, mis näitab toetust praegusele rahastamise süsteemile.”

Küsimus, mis esitati veebiküsitluse teel 991 inimesele, oli “kas riik ja kohalik omavalitsus peaksid Teie arvates järgmised kululiigid erakoolide õpilaste eest kompenseerima?”. Hinnata paluti kolme kululiiki, milleks oli õpetajate palk, tegevuskulud ja koolimaja soetamisega seotud kulud, milleks on näiteks laen, rent.

Koolimaja soetamisega seotud kulude katmist riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt toetab aga vähem vastajaid. 45 protsenti inimestest on nõus või pigem nõus sellega, et riik või kohalikud omavalitsused peaksid kompenseerima õpperuumide ostu või rentimisega seotud kulud.

Lisaks paluti inimestel hinnata, kuivõrd õigustatud on lapsevanematelt lisaraha küsimine eri liiki üldhariduskoolides. Munitsipaalkoolis peab lisaraha küsimist õigustatuks 10 protsenti, riigikoolis 8,5 protsenti, eliitkoolis 60 protsenti ja erakoolis 75 protsenti vastanutest. “Kuigi niinimetatud eliitkoolid on samuti munitsipaalkoolid, siis seal lapsevanematelt lisaraha küsimise õigustatuks pidamine viitab sellele, et enamus inimesi mõtleb neist kui erakoolidest,” kommenteeris Peeter Espak.

Vastuste osas puuduvad enamasti väga suured erinevused erinevate sotsiaalsete gruppide lõikes. Silma paistavad vaid mõned erinevused, näiteks kõrgharidusega inimesed on märgatavalt enam nõus sellega, et erakoolide puhul tuleks kompenseerida õpetajate palk.

Mõnevõrra peavad muust rahvusest vastajad eestlastest enam õigustatuks lisaraha küsimist munitsipaalkoolides ja riigikoolides. Kui eestlastest arvab seitse protsenti, et munitsipaalkoolides võiks lapsevanematelt lisaraha küsida, siis muust rahvusest vastajatest on selle küsimusega nõus 21 protsenti. Riigikoolide puhul on lisaraha küsimisega nõus seitse protsenti eestlastest ja 18 protsenti muust rahvusest vastajatest.

Samuti selgus, et märkimisväärne enamus vastajatest peab erakoole ning nende pakutavaid võimalusi Eesti haridussüsteemis vajalikuks. Ainult 14 protsenti inimestest nõustub väitega, et erakoole pole üldse vaja. 80 protsenti vastajatest nõustub väitega: “Erakool rikastab haridusvõrku, kuna võimaldab erinevaid metoodilisi lähenemisi ning erisustega koole.” Koguni 85 protsenti inimestest on nõus väitega “Erakool aitab lastel saada võrdsed võimalused, kuna on erikohtlemist vajavaid lapsi, kellele sobiksid väiksemad klassid.”

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on asutatud jaanuaris 2016. Ühiskonnauuringute Instituut on mõttekoda ehk thinktank, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.