Koolikiusamine tekitab ohvris depressiooni ning ärevus- ja paanikahäireid, nentis projekti "Salliv kool" eestvedaja Eleri Pilliroog. Laialt levinud koolikiusamine on saanud suurimaks 10-19-aastaste noorte enesetappude põhjuseks. Peale kaasõpilaste on võivad kiusata ka isegi algklasside klassijuhatajad, kellelt õpilased halvustava käitumise üle võtavad. Oleme Euroopas koolikiusamise poolest väga kõrgel 4. kohal.

Koolivägivald võib tekitada depressiooni, ärevushäireid ja seletamatuid ebamäärased hirme, mis omakorda alandavad inimese enesehinnangut.

“Koolikiusamine on üheks levinuimaks surma põhjuseks 10-19 aastaste noorte seas, kes lõpetavad oma elu enesetapuga,” lausus Pilliroog. “Enesetappude arv ei ole kahjuks langenud.”

Eesti on koolikiusamise poolest kahetsusväärselt Euroopa esirinnas, jäädes Leedu, Läti ja Rumeenia järel neljandale kohale, selgus 29 Euroopa riiki võrrelnud uuringust. Tervelt 41 protsenti uuringus osalenud õpilastest oli uuringule vastamisele eelnenud kuude jooksul kogenud koolikiusamist.

Algatuse “Salliv kool” projektijuhi Eleri Pilliroo sõnul võib olukord Eestis olla tingitud sellest, et koolikiusamise teemaga ei tegeleta piisavalt. “Kuigi meil on erinevaid programme, siis nende meetodid ei ole piisavalt jõulised. Sellega oleks vaja rohkem tegeleda ja anda nii õpilastele kui õpetajatele kohustuse ja vastutuse koolikiusamist märgata,” rääkis ta.

Kuigi praeguste koolikiusamisevastaste kampaaniate liialt pehmeteks nimetamine oleks Pilliroo hinnangul rutakas, nentis ta, et tulemuste nägemiseks on praegu veel liiga vara. “Need programmid on olnud Eestis mõned aastad, aga nad ei ole saanud nii palju laieneda. Tegelema peaks ju siiski üle-eestiliselt, võib-olla seda kiusamisprotsenti kasvatavadki need koolid, kellel ei ole nendele kampaaniatele ligipääsu,” märkis Pilliroog.

Pilliroo sõnul on õpetajad tihti koolikiusamise suhtes passiivsed, kuna nad lihtsalt ei märka seda. “Nad ei näe seda, kuna enamus kiusamisest on muutunud hästi varjatuks – see on kolinud internetti või ei pöörduta lihtsalt õpetajate poole. Teine võimalus on ka see, et nad lihtsalt ei oska sekkuda ja puuduvad ka kogemused õpilaste aitamiseks,” selgitas Pilliroog.

Kohata võib ka õpetajapoolset kiusamist, kus juba algklassides valib klassijuhataja omale ohvri, keda avalikult klassi ees tema rahvuse, hobide või maailmavaadete tõttu maha teeb. Kuna sellist käitumist näib õpetaja sallivat, võtavad sellise käitumismustri üle ka õpilased. Mõnel juhul ei pruugi kiusaja isegi ise tajuda, et ta on kiusaja, pidades tegevust mänguks.

Praegu on tihti ainsaks lahenduseks kiusamisest pääsemiseks kiusataval kooli vahetamine. “Kiusatav tunneb, et tal ei jää muud varianti üle ja siis ta lihtsalt võtabki vastu drastilised otsused. Kui kiusamine on toimunud, siis ta ei tunne end enam selles keskkonnas hästi. Isegi kui probleem lahendatakse, siis ta tunneb, et ei taha enam selles koolikeskkonnas edasi olla,” selgitas Pilliroog, kelle sõnul peaks nii kiusaja kui kiusatava koolivahetamise asemel muutuma hoopis koolikeskkond.

“Salliv kool” soovitab ühe kiusamise ennetamise ja lõpetamise viisina kasutada ka kiusamise läbimängu, kus kiusaja pandaks kiusatava olukorda. Kogedes seda ise, ei pruugi kiusaja enam soovida oma ohvri vaimselt ära kasutada või teeb seda vähemal määral.

Õpetajate üksi koolikiusamise eest vastutama sundimine ei ole Pilliroo hinnangul õige. “On vaja koostööd, õpetaja ei tohi üksi jääda süüdi ja vastutama, kui ta ei märka kiusamist. Koostöö peaks olema selline, et nii juhtkond kui õpilased toetavad õpetajat,” kirjeldas Pilliroog. Koostöö tähendaks sedagi, et ka õpilasesindused võiksid õpetajatele abikäe ulatada näiteks kiusamisvastaste ürituste korraldamisel.

Õpetajate ja kooli juhtkonna vastutuse tõstmisest koolikiusamise teemas on räägitud ka mujal maailmas. Ameerika Ühendriikides Wisconsini osariigis aga võeti läinud teisipäeval vastu seadusemuudatus, mille kohaselt saab politsei kiusajate vanemaid trahvida. Kui politseile saabub teade, et üks laps kiusab teist, siis võtavad nad kiusaja vanematega ühendust. Kui vanemad olukorra parandamiseks 90 päeva jooksul ühtegi sammu võtnud pole, ootab neid 366 dollari ehk 321 euro suurune rahatrahv.

Riik peaks kindlasti Pilliroo hinnangul koolikiusamise vastaseid programme rohkem toetama. “See on selline teema, mida peab hoidma üleval ja toetust on vaja ka riigilt – nii moraalset kui ka rahalist,” sõnas ta.

Projektiga “Salliv kool” tahetakse juhtida tähelepanu tõsiasjale, et tolereeriv koolikeskkond ja õpilaste enda aktiivne osavõtt selle loomisel võib päästa elusid ja muuta hariduse omandamist palju nauditavamaks. Projektiga ei keskenduta niivõrd füüsilisele vägivallale, vaid pigem ideaalse koolikeskkonna loomisele.