"Kohalik ajakirjandus peab toimima kui demokraatia tugisammas – pakkuma kohalikele elanikele põhjalikku ülevaadet valitsuskorraldusest ja majandusvõimu toimetamisest, et nad saaks kodanikena valimistel informeeritud otsuseid teha."

Indrek Ibrus, meediaprofessor
Linlased suisa võistlevad vanade majade vuntsimises (1)
06. juuni 2016
Albert Truuväärt

"Kui varem peeti vana hoonet nuhtluseks, siis nüüd vaadatakse seda pigem omaette väärtusena. Kohati on miljööaladel tekkinud isegi võistlus, kes oma hoone paremini korda teeb," ütles linnaarhitekt Endrik Mänd eelmisel nädalal linna parimate vanade majade kordategijate tunnustamisel.

Tundub, et möödas on ajad, mil vanadele väärtuslikele majadele plastaknaid ette pandi, meistriteosena laotud ahje välja lõhuti ning ehitusaegne tammeparkett üles kisti ja laminaadiga asendati. Vanade majade oskuslik kordategemine on muutunud popiks.

“Tõesti, kui varem peeti vana hoonet nuhtluseks, siis nüüd vaadatakse seda pigem omaette lisaväärtusena,” nentis Mänd. “Linlaste huvi renoveerimise vastu on aasta-aastalt tõusnud, see on muutunud üha teadlikumaks tegevuseks. Kohati on miljööaladel tekkinud isegi võistlusmoment, kes oma hoone paremini korda teeb.”

Ahjuküte jäi alles

“Maja renoveerimist sai väga pikalt planeeritud,” ütles Niinemaja 4 korteriühistu juhatuse liige Ene Mahlamets, kes miljööväärtusliku hoone fassaadi parima korrastamise eest samuti linnalt tunnustuse vastu võttis. Kalamajas asuv hoone kuulub piirkonna vanimate hulka, see valmis aastal 1876.

“Mina kolisin sellesse majja 2004. aasta augustis just selle piirkonna suurepärase miljööväärtuse pärast,” selgitas Mahlamets.”Mäletan, kui seisin meie vaiksesse armsasse hoovi avanevate akende taga ja tundsin, et selline ilus paik on just midagi minule. Sain aru, et ma lihtsalt pean seal olema, ning mis oleks, kui me suudaksime selle maja täiesti korda teha.”

Korteriühistu tarmukas tegutsemine muutis võimalikuks maja kandekonstruktsioonide ja välisilme kordategemise. Paigaldati hoonele sobivad puidust aknad ja välisuksed, ahjuküte jäeti aga alles.

“Kõige tähtsam on kordategemisel kannatlik meel ja järjepidevus,” lausus Mahlamets. “Esimesel talvel oli tavaline toatemperatuur 11 kraadi. Seinad lasid tuult ja katus vihma läbi, nii et esimene asi oligi mõelda katusele. Vana elumaja renoveerimine on tegelikult täiskohaga töö. Töötasime läbi mitmed uuringud ja tellisime kohale oma ala eksperte, abiks oli ka Kredexi toetus.”

Männi sõnul aitas majanduslanguse aeg kummalisel kombel kaasa vanade majade hinnatõusule, sest uusehituste arendamine sai siis tagasilöögi. “Avastati, et autentne miljöö võib elupaigale palju juurde anda, ja kliente, kes just selliseid elamuid otsisid, oli päris palju. Praeguseks on restaureerimine kinnisvaraturul täiesti arvestatava koha kätte võitnud. Linna terviklikud puitagulid on võrreldavad kõige prestiižikamate elamupiirkondadega. Sageli on renoveeritud hoonete hinnad uusehitiste omast kõrgemadki.”

Männi sõnul seisneb Tallinna võlu selles, et siin on mitu ajastut alles ja kõigile nähtaval. “Mina võrdleksin Tallinna lapitekiga, kus on väga palju tervikuna säilinud eri kihistusi, mis näitab, kui rikas on tegelikult meie ajalugu ja kultuur,” rääkis linnaarhitekt.

“Ka meie külalised on öelnud, et Tallinn on oma suuruse kohta äärmiselt roheline linn, äärmiselt mitmekesine linn ja siit leiab igaüks midagi. Sest meil on säilinud nii keskaegse tänavavõrguga vanalinn kui ka needsamad 19. sajandi ja 20. sajandi algusest pärinevad puitasumid. On nii Stalini-aegseid terviklikke elukvartaleid kui ka rahvustraditsionalismi. Ei maksa häbeneda ka meie paneelelamuehitust, mis oli maailmas omal ajal ikkagi väga selge trend. Ja kui vaadata kasvõi Õismäed, siis oma planeeringuga on see suurepärane näide sellest kihistust. Samas tuleb luua ka tänapäeva väärtuslik kihistus, et tulevikus tagasi vaadates oleks neid kihte veelgi rohkem.”

Getosid Tallinnas pole

Miljööväärtuslikke paiku leidub Männi sõnul ka Lasnamäel, näiteks Sikupillis. Samas on ka nn paneel-Lasnamäe aina nõutum paik, mille ilmet kohalikud elanikud on ühes linnaga heakorrakampaaniate raames rohelisemaks ja nägusamaks muutma hakanud.

“Inimestel on tekkinud kogukonnatunne ja nad hoolivad nii oma ümbrusest kui ka kaaslastest. See on linna arengu juures kõige olulisem,” selgitas Mänd. “Sotsiaalset getostumist pole Tallinna paneelrajoonides taevale tänu toimunud. Vastupidi – Lasnamäe keskkond üha mitmekesistub elanike poolest. Lasnamäe elanikkond on praegu kõige ideaalsema kujuga demograafiline püramiid, seal elab palju noori, palju tööealisi, samas ka vanemat põlvkonda.”

Linn tunnistas parimateks korrastatud majadeks miljööaladel veel kolmest elamust koosneva kompleksi ja korterelamu Kassisabas (Luise 25 ja 27) ning korterelamu Raua 18. Miljöötundliku korrastamise eest tunnustas linn Perton Ehitust ja Arhitektuuribürood RAF ning Endover Kinnisvara ja Apex Arhitektuuribürood. Kaks viimast olid ka Toompuiestee 13 hoovihoone tublid korrastajad. Esiletõstmist vääris veel Köie 8 korteriühistu.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ätt.
27. juuni 2016 09:52
Tänuväärt asi on vanade majade korda tegemine ja restaureerimine aga..... Kui vaadata talvekuudel neid ilusate fassaadidega maju siis mõnel üksikul pole räästad jääpurikates.Kas oskamatus,lohakus või lihtsalt hoolimatus ?