"Meie naaberriigid on kõik andnud oma põllumeestele abi ja Eestis ei ole seda antud. Võib öelda, et see on lihtsalt poliitilise tahte taga," nentis Põllumeeste Keskliidu president Tõnu Post, kelle sõnul oleks vaja kriisiabina maksta 8,3 miljonit eurot, mis riigieelarvet vaadates ei tegelikult suur summa. Kui valitsus põllumeestele appi ei tule, siis pärast kriisi väga keeruline taastada töökohti ning piima- ja lihakarju.
Vabaerakond esitas valitsusele ettepaneku anda põllumeestele 8,3 miljonit kriisiabi. Artur Talvi tõi välja, et viimase aasta jooksul on piimatootjatele makstud seitse senti liitri kohta vähem, kui on omahind. Nii enam edasi minna ei saa.
Põllumehed on nördinud maaeluministeeriumi ükskõiksusest pikka aega kestnud kriisi suhtes. Leedu valitsus on appi tõtanud oma piimatootjatele, toetades neid sel aastal kokku 35 miljoni euroga.
Tõnu Posti arvates on piimasektor vajunud sügavasse kriisi ja ka üleüldine põllumajandussektori olukord ei ole kiita. Piimakarjade arv langeb, sama on ka sigade arvuga. Samas annab liha ja piima tootmine maal väga paljudele inimestele tööd, mistõttu põllumajanduse käekäik mõjutab otseselt elu maal.
“Piima- ja sealiha sektor vajab praegu suurt abi. Me oleme oma riigile ju toidutootjad. Nendest rasketest aegadest tuleb üle saada nii, et meie põhikari säiliks ja töökohad säiliks. Selge on see, et rasked ajad lähevad mööda, aga pärast neid peaks meil tootmine säilima ja põllumajandus olema löögivõimeline,” selgitas Post.
“Piimanduskriisist saab augustis juba kaks aastat täis. Sealihasektoris on kriis olnud juba veel pikemat aega. See 8 miljonit ei ole see summa, mis kataks kõik vajadused, aga ta oleks kriisiabi, et see sektor jääks ellu ja suudaks need rasked ajad üle elada,” jätkas Post.
“Meie naaberriigid on kõik andnud oma põllumeestele abi ja Eestis ei ole seda antud, seega võib selgelt öelda, et see on lihtsalt poliitilise tahte taga. Seda ei saa kindlasti öelda, et tegemist oleks arusaamatusega valitsuse ja põllumeeste vahel. Pigem on küsimus poliitilises tahtes, kas anda abi või mitte,” lisas Post.
Post leiab, et vajalik raha on riigieelarves olemas, sest kaheksa miljonit on 8,9 miljardi kõrval üsna väike summa. Üha rohkem piimatootjaid teevad lõpparve ja müüvad maha oma karju, et kuidagi tekkinud olukorraga toime tulla.
Need põllumehed, kes lisaks piimanduse tegelevad teiste valdkondadega, näiteks teravilja kasvatamisega, on selle arvelt saanud lehmakarju alles jätta. “Olukord teravilja sektoris oli möödunud aastal mõnevõrra parem ja teravilja müük aitas kaasa mõnevõrra kahjumi katmisele. Piimatootjate tõuloomade müüki pole see siiski vähendanud. Ühel hetkel saavad reservid otsa. Kui vaadata teravilja poolt, siis möödunud aastal oli tõesti Eestis erakordselt suur teravilja saak ja sellega sai lappida kokku auke, mis teistest sektoritest oli jäänud,” rääkis Post.
Ta nentis, et sellel aastal ilmselt nii head viljasaaki ei saa, kui ilma vaadata. Lisaks on praegu maailmaturul teravilja hinnad väga madalad võrreldes eelmiste aastatega. “Seega sellel aastal ei saa enam teraviljatootmisele loota aukude lappimise osas. Praegusel hetkel tundub, et kriis süveneb ja olukord läheb raskemaks,” rääkis Post.
Kui liha- ja piimatootjad panevad järjest uksed kinni, kaob meil kodumaine toit. Posti hinnangul tähendab see ka hindade kasvu, sest sisemaist konkurentsi enam ei pakuta. “Hinnad tõusevad – võib-olla isegi kahekordseks. Selge on see, et see kõik toimub tarbija kahjuks,” selgitas Post.
Eesti põllumehed ootavad valitsuselt abi. Näiteks Leedu on Posti meelest valinud õige tee kriisist väljumiseks toetades praegu põllumehit 17 miljoni euroga, kokku on aga valitsus eraldanud neile selleks aastaks 33,9 miljonit.
Meie põllumeestele ja poliitikutel on aga keeruline leida ühist keelt. “Kui rääkida tootmisest, siis on nii mõnigi minister meile väitnud, et Eestis on tegelikult ületootmine ja piimatootmist võikski vähemaks jääda,” lausus Post, kelle sõnul edu nimel tulebki aga rohkem toota, et müüa see kasumiga välismaale.
Põllumehed võitlevad jätkuvalt oma elutöö eest. “Praegu tundub, et me ei ole väga veel kuhugi jõudnud. Me suhtleme küll nii ministeeriumi kui ametnikkonnaga, aga märkimisväärset abi pole meile lubatud,” nentis Post. “Möödunud aastal pärast põllumeeste väljaastumist otsustas Euroopa Liit meile kriisiabi jagada ja siis saime ka valitsuselt midagi juurde, aga seda oli vähe. Kuna kriis hetkel ikka jätkub ja olukord on veelgi halvenenud, siis me ootaksime tõesti, et valitsus suhtuks meisse pisut tõsisemalt ja annaks veel abi,” lisas Post.
