Rahvusvaheline õppus Saber Strike kulmineerus esmaspäeval keskpolügoonil peetud ulatusliku lõpulahinguga, kus keskenduti seni läbiharjutatud maa- ja õhuväeüksuste erinevate lahingelementide läbi harjutamisele.

“Saber Strike näitab jõuliselt liitlaste otsustavust ja võimet Eestit kaitsta,” ütles esmaspäeval õppust külastanud kaitseminister Hannes Hanso kaitseväe peastaabi teatel. “Rahvusvahelised õppused Eestis on saanud uueks reaalsuseks, mis on osa NATO heidutushoiakust.”

“Esimest korda tõid Ameerika liitlased meie strateegilise õhutranspordiga Eestisse raketisüsteemi HIMARS ja osalesid lahinglaskmistel. See, nagu ka strateegilise pommitaja B-52 Eesti õhuruumi toomine on kindel märk Eesti ja Ameerika Ühendriikide väga lähedasest ja erilisest liitlassuhtest,” lisas Hanso.

Õppuse viimane aktiivne päev algas raketisüsteemi HIMARS ja 155 millimeetriste suurtükkide M777 lahinglaskmistega, millele järgnes strateegilise pommitaja B-52 ülelend ja Eesti, Läti, Soome, Saksa ja Ameerika Ühendriikide üksuste tegevus maastikul, keda toetasid õhust ründekopterid Apache. Osana õppusest sooritavad Ühendriikide ründelennukid A-10 täna veel Jägala-Käravete maantee laiendusel maandumis- ning õhkutõusmisharjutuse.

Kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terrase sõnul on Saber Strike Eesti jaoks oluline eelkõige seetõttu, et toob siia meie tugevaima liitlase Ameerika Ühendriikide üksused ja tehnika.

“Need, kes ise tahavad midagi julgeoleku tagamiseks ära teha, nendega tahetakse koos harjutada, me näeme seda väga selgelt oma enda õppustel. On väga tähtis, et lisaks Ameerika Ühendriikidele on siin harjutamas ka soomlased, sakslased ja väga paljud Euroopa riigid,” lisas Terras.

Eesti on sel aastal õppuse Saber Strike juhtriik, siin asub õppuse juhtstaap. Õppusest võtab osa ligi 10 000 sõdurit 13 NATO liitlas- ja partnerriigist. Osalevad üksused jaotuvad kolme Balti riigi vahel, Eestis keskendub tegevus kaitseväe keskpolügoonile, Tapale ja Ämarisse ning hõlmab üle 2000 Eesti ja liitlas- ning partnerriikide kaitseväelase.

Õppuse Eestis toimuvast osast võtavad osa Eesti, Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Soome, Läti, Poola, Horvaatia ja Sloveenia kaitseväelased.

Õppuse esimeses faasis harjutasid osalevad üksused 1. jalaväebrigaadi ja Ühendriikide maaväe 2. ratsaväerügemendi võitlejad kaitseväe ründeobjektide hõivamist, maa- ja õhuväeüksuste koostööd ning ühendtule integreerimist lahingutegevusse.

Esmalt treenisid üksused koostööd pataljoni tasandil ning seejärel brigaadi tasandil, fookus on Eesti ja liitlasüksuste ja erinevate relvaliikide vahelise koostöö arendamisel. Õppuse teises faasis viidi läbi ühendrelvaliikide laskeharjutused lahingmoonaga.

Õppusele eelnes Dragoon Ride nime kandev motoriseeritud rännak, mille eesmärk oli harjutada Ameerika Ühendriikide 2. ratsaväerügemendi soomusüksuste kiiret siirmist läbi Euroopa. Õppuse lõpetamine toimub teisipäeval Tapa linnakus.