"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Sester ei toeta Reinsalu plaani tasuda elatisvõlgu pensionifondi kogunenud rahast (0)
04. juuli 2016
Scanpix

Rahandusministeerium ei toeta justiitsministeeriumi kava hakata elatisvõlglaste viibinud maksete katteks arestima võlgniku pensioniosakuid, kuna ministeeriumi hinnangul on pensionifondidesse kogunenud summad enamasti niikuinii väiksed ja saadav tulu ei kaalu üles olemuslikke ja tehnilisi probleeme.

“Väljapakutud meetme efektiivsus on kaheldav, sest summad, mida saab elatisnõuete rahuldamiseks kasutada, ei ole kuigi suured ning saadav tulu ei kaalu üles kõiki kaasnevaid kontseptuaalseid ja tehnilisi probleeme,” kirjutas rahandusminister Sven Sester kooskõlastuskirjas justiitsminister Urmas Reinsalule, vahendas BNS.

Ta märkis, et ministeerium toetab eesmärki tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist, vähendada võlgnike võimalusi oma vara varjamiseks kohtutäiturite eest ja survestada neid võlgade tasumiseks lahendusi otsima. Samas kirjutas minister, et selleks otstarbeks on loomisel niinimetatud elatisabifond.

“Me ei pea õigeks, et elatisraha nõuete rahuldamiseks hakatakse kasutama sotsiaalmaksu vahendeid või, veelgi enam, et seda osade võlgnike puhul tehakse – teise sambaga liitunud – ja teiste puhul mitte. Sellises olukorras oleks juba otstarbekas kasutada elatisabifondi, mida kaetakse riigi muudest vahenditest, mitte sotsiaalmaksu arvelt,” kirjutas Sester.

Minister lisas, et kui teise sambaga on liitunud ligikaudu 60 protsenti elatisvõlgnikest ja keskmiselt on neil teise sambasse kogunenud umbes 1800 eurot, jääb sotsiaalmaksu osa eraldamisel esialgu kasutada keskmiselt umbes 600 eurot. Kokku oleks seeläbi võimalik rahuldada ligikaudu 3,6 miljoni euro eest nõudeid, samas kui kokku on võlgnevusi üle 18 miljoni euro.

“Peame sellist lahendust ja muudatusi pensionisüsteemis ebaproportsionaalselt keeruliseks ja kulukaks,” märkis minister. Ta lisas, et sellise korra puhul tekiks ka õigustatud küsimus, miks ei saa fondi kogunenud raha ka muudel erakorralistel juhtudel kasutada, näiteks elupäästva ravi või kalli ravimi finantseerimisel või eluasemevõlgade kustutaminsel, mis samuti võivad puudutada lapse heaolu.

Justiitsministeerium saatis juuni alguses huvirühmadele arvamuse avaldamiseks eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega kavatsetakse elatisvõlglastele kehtestada veel täiendavaid piiranguid ning seeläbi tõhustada elatisvõlgade sissenõudmist, näiteks võib võlgnik tulevikus ilma jääda oma pensionifondi kogunenud rahast.

“Valitsus on võtnud oma südameasjaks parendada ühe vanemaga elavate laste elu ja tagada ka neile lastele piisav majanduslik heaolu. Selle aasta märtsis jõustus rida muudatusi, mis teevad elatisvõlgnike elu keerulisemaks, kuid lisaks oleme välja töötanud veel uue meetmete paketi, mis kehtestab täiendavad piirangud,” ütles justiitsminister Urmas Reinsalu toona pressiteate vahendusel.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.