"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Suremus Baltimaades kõrge, Eesti paistab silma HIV-ga (0)
04. juuli 2016
Scanpix

Kuigi uute HIV-juhtude arv elaniku kohta on kümne aastaga Eestis langenud ja Lätis ja Leedus tõusnud, oli 2014. aastal Eestis uusi HIV juhte 30 protsendi võrra rohkem kui Lätis ning neli korda rohkem kui Leedus.

Kuigi kümne aastaga on Baltimaades oluliselt vähenenud vigastussurmade arv, on suremus Balti riikides siiski muust Euroopast olulislet kõrgem, selgub Balti riikide tervisenäitajate värskest kogumikust, mis võtab kokku muutused aastatel 2004–2014.

Naiste oodatav eluiga on Balti riikides kaks kuni neli aastat lühem kui Euroopas keskmiselt, kus see on 83,6 aastat. Leedu ja Läti meeste oodatav eluiga, mis on vastavalt 69,2 ja 69,1 aastat, on Euroopa Liidu madalaim, Eesti meestel on see 72,4 aastaga 28 riigi hulgas tagant kuues. Tervena elatud aastad moodustavad Balti riikide meestel kogu elueast keskmiselt 77 protsenti ning naistel 72 protsenti, mis on ligilähedane Euroopa keskmisega.

Suremus on Balti riikides oluliselt kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Meeste standarditud suremuskordaja oli Eestis 40 protsenti ning Lätis-Leedus 60 protsenti suurem kui Euroopas, naiste kordaja aga Eestis 15 protsenti ja lõunanaabritel 30 protsenti Euroopa keskmisest suurem. Kaks peamist surmapõhjust on Balti riikides samad, mis mujal Euroopas – vereringeelundite haigused ning pahaloomulised kasvajad. Kolmas peamine surmapõhjus Baltikumis on vigastused, mujal Euroopas aga hingamiselundite haigused.

Vigastussurmade hulk on Balti riikides kümne aastaga oluliselt vähenenud, kuid meeste puhul jääb see siiski Euroopa keskmisest oluliselt suuremaks. Olenevalt vanuserühmast esineb Eesti meestel vigastussurmasid kuni ligi neli korda rohkem, Lätis aga isegi seitse korda rohkem kui Euroopas keskmiselt. Kui mujal Euroopas surevad vigastuste tõttu pigem vanemaealised ehk 65-aastased ja vanemad, siis Balti riikides on vähemalt meeste puhul vigastussurmad võrdselt sagedased nii 45-65-aastaste kui vanemate hulgas.

Uute tuberkuloosijuhtude arv elaniku kohta on aastatel 2004-2014 vähenenud Eestis ja Leedus poole, Lätis veerandi võrra. Siiski registreeriti 2014. aastal Lätis ja Leedus uusi haigestunuid vastavalt kaks ja kolm korda rohkem kui Eestis. Uute HIV-juhtude arv elaniku kohta on kümne aastaga Eestis enam kui poole võrra vähenenud, Lätis ja Leedus aga viiendiku võrra tõusnud. Samas oli 2014. aastal Eestis uusi HIV juhte 30 protsendi võrra rohkem kui Lätis ning neli korda rohkem kui Leedus.

Haiglaressursside ja nende kasutamise osas on kõigis kolmes riigis toimunud sarnased muutused. Aktiivravivoodite arv kahaneb ning õendusravivoodid moodustasid 2014. aastaks juba viiendiku kõikidest ravivooditest. Järjest enam kasvab ka päevaravi tähtsus statsionaarse haiglaravi kõrval.

Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti Balti riikides 2014. a rohkem kui 10 aastat varem. Leedus kasvas nii pere- kui ka eriarstide vastuvõttude arv, kokku kolmandiku võrra rohkem võrreldes 2004. aastaga. Eestis ja Lätis on võrreldes varasemaga kasvanud vaid perearsti vastuvõttude arv – vastavalt 7 protsenti ja 47 protsenti. Perearstide koduvisiitide hulk on aga kõigis kolmes riigis oluliselt vähenenud. Enim Eestis, kus see on langenud 12 visiidilt kolmele 100 elaniku kohta.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.