"Praegu me näeme, et invaliidid ja erivajadustega inimesed peavad hakkama töötukassas käima iga kuu, et toetust saada. Enne olid nad ikka erivajadustega inimesed, siis nüüd on nad töötud. Nad registreeritakse töötukassas, registreeritud töötus tõuseb ja need inimesed peavad ju tööd kuskilt saama, aga sellele ei pööra mitte keegi tähelepanu," sõnas riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. "See on täiesti peapeale pööratud reform."

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Marika Tuus-Lauli sõnul on esimesel juunil toimunud töövõimereformi uue etapi käivitumist märganud eelkõige need inimesed, keda see kõige enam puudutab, ehk siis need, kellel alles hakatakse töövõimet määrama või kellele määratakse uue süsteemi järgi uus töövõime aste. Oma murega on Tuus-Lauli poole pöördunud ka need, kellele enne oli määratud keskmine puue, kuid kes uue süsteemi järgi tunnistati terveks.

“See tähendab seda, et ta enam toetust ei saa, ta peab hakkama töötukassas käima, ta on nüüd töötu, ta peab tööd otsima, ennast näitamas käima. Ja sama inimese abikaasa, kes oli enne sügava puudega, tunnistati nüüd keskmise töövõimega inimeseks. Nüüd tuleb siit välja milleks oli vaja seda reformi teha – et vähendada puuetega inimeste arve ja tunnistada nad lihtsalt terveteks,” nentis Tuus-Laul Tallinna TV saates “Suvemiks”.

Tuus-Laul rõhutas, et tööreform ei puuduta vaid puuetega inimesi, vaid meid kõiki. “Töövõimereform puudutab 106 tuhandet inimest, aga kui me loeme kokku kui palju meil üldse on puudega inimesi, siis siia hulka ei ole arvestatud puudega lapsi ega pensionäre ja nendega ei tegelda, kuigi me teame, et kõik loodavad, et ka nende olukorda muudetaks kergemaks,” rääkis Tuus-Laul. “Kui me võtame need arvud kokku ja loeme sinna hulka ka isiklikud abistajad ja hooldajad ning eestkostjad, siis tulebki välja, et me oleme kõik sellega seotud.”

“Kui ma vaatan, kuidas seda viimase 15 aasta suurimat sotsiaalvaldkonna reformi teostatud on, siis tuleb ausalt öeldes hirm peale, et me sellega niimoodi tegelenud oleme,” nentis Tuus-Laul. “Aastaid tagasi, kui Pevkur oli minister, oli kuulda, et selline reform tuleb, ta küll eitas seda, kuna see oli negatiivse kuvandiga. Siis järsku, kui tuli peaministriks Taavi Rõivas, kes oli enne olnud sotsiaalminister, öeldi, et see reform tuleb kohe vastu võtta, jaanipäevaks see ära teha. See oli võimatu, sisuliselt olid seal täiesti tühjad paberid, seal ei olnud arutatud ei puuetega inimeste, ega mitte kellegagi ja see lükati küll edasi, aga aasta lõpus võeti see ikka vastu.”

Tuus-Laul meenutas reformi vastuvõtmisele järgnenud puuetega inimeste demonstratsioone, kus tungiti isegi riigikogu saali. “Mul on nii meeles kui Toompea esisel platsil suur demonstratsioon oli, kuhu puuetega inimesed olid teerulli toonud ja kus Laine Randjärv ja Jüri Jaanson, kes selle reformi eestvedaja oli, läksid selle teerulli ette ja ütlesid, et “me võtame selle vastu niikuinii”. Loomulikult see võetigi vastu, sest oli vaja saada Euroopast rahad kätte, 80 miljonit oli ju vaja, ja võetigi täiesti tühi seadus vastu,” märkis Tuus-Laul. “Uues riigikogu koosseisus muidugi hakati veel jõustumata seadust põhjalikult ümber tegema, see oli erakordselt raske. Ministeeriumist tulid ikka täiesti vigased paberid ja enam ei olnud abiks meil ka puuetega inimesed, sest need tõmmati vahepealt IRLi, nende suu pandi kinni.”

“Praegu me näeme, mis see kuvand ikkagi on, kus nüüd invaliidid ja erivajadustega inimesed peavad hakkama töötukassas käima iga kuu, et toetust saada. Tallinnas on asjad korras, aga maal ju ei ole, kus need töötukassad on teises vallas, kes neid inimesi abistab? See on niivõrd absurd!” sõnas Tuus-Laul nördinult. “Enne olid nad ikka erivajadustega inimesed, siis nüüd on nad töötud. Nad registreeritakse töötukassas, registreeritud töötus tõuseb ja need inimesed peavad ju tööd kuskilt saama aga sellele ei pööra mitte keegi tähelepanu. See on täiesti peapeale pööratud reform.”

Kuigi mõndades vajalikes sotsiaalteenustes on Tuus-Lauli sõnul reformi raames kokku lepitud on veel mitmeid vajakajäämisi, mida arutatud pole ning arvestatud pole ka omavalitsuse jõudlusega abivahendite, tugiisikute ja eritranspordi võimaldamises. “Kõigepealt ma tooks välja ikkagi selle, et öelge, kust tulevad need töökohad? Tööandjad on ju öelnud, et nad ei ole väga huvitatud, need inimesed ei ole ju võimelised täiskohaga töötama,” rääkis Tuus-Laul.

Tuus-Laul juhtis tähelepanu ka välisekspertide murele Eesti tööreformi üle, näiteks ungarlasest sotsiaalpoliitika Zsolt Bugarszki hoiatusele, et Eesti töövõimereformiga teiste maade, näiteks Ungari, vigu ei kordaks. “Meil on täiesti lahendamata haridusküsimus, me ei saa mõelda, et need inimesed lükkavad igavesti kärusid,” tõi Tuus-Laul näite. “Me ei saa neid inimesi tervemateks teha, nad ei ole võimelised töötama.”

Triin Oja

Ajaleht Pealinn

Tel: 6164070, 51928924

E-mail: triin.oja@tallinnlv.ee