"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Vabaerakond kahtleb, kas valitsus tajub tegelikku terroriohtu (0)
20. juuli 2016
Scanpix

"Kahtlen sügavalt, kas Eesti valitsus tajub lõpuni, mis olukorras me oleme. Meie turvalisus võib olla iga hetk kaduda," ütles vabaerakondlane Monika Haukanõmm.

Vabaerakonna saadikud pöördusid peaminister Rõivase poole küsimustega seoses Eesti valmidusega ennetada ja tõrjuda terrorit ning nõudsid valitsuselt siseturvalisuse ohtliku kärpimise lõpetamist.

Vabaerakonna aseesimehe ja Riigikogu liikme Monika Haukanõmme sõnul on Eesti kodanike tapmine Prantsusmaal otsene rünnak Eesti kui Euroopa ühise väärtusruumi osa vastu, kuid meie riigijuhid- ja asutused ei pruugi tajuda uue olukorra tõsidust samal moel jätkates.

“Islamiradikaalid kasutavad hübriidsõja taktikat. Üksikründajad saavad inspiratsiooni ja infot, kuid ei pruugi olla terroristlike organisatsioonidega ühenduses. Tegemist on muutunud ühiskonnaseisundiga. Me püüame elada rahulikku elu aga samas viibime rindejoonel. Kahtlen sügavalt, kas Eesti valitsus tajub lõpuni, mis olukorras me oleme. Meie turvalisus võib olla iga hetk kaduda,” ütles Haukanõmm.

Tema sõnul on saabumas aeg kui tuleb teha selgeid valikuid turvalisuse ja laristavate valimislubaduste vahel. “Aastaid õhukeseks lihvitud siseturvalisus vajab lisaressurssi ja see pole enam diskuteeritav küsimus. PPA eelarve osakaal riigieelarves on õnnetud 1,97 protsenti. See pole terroriga tõsiselt võitleva NATO ja EL-i liikmesriigi siseturvalisuse eelarve, vaid justkui mõne pisikese ja tundmatu saareriigi oma. Valitsuse liikmed vastutavad, kui tegemata jätmiste tõttu jäävad inimesed kaitseta,” rõhutas Vabaerakonna saadik.

Vabaerakonna küsimused peaministrile:

1. Politsei võimekus. Kuidas suudab Eesti politsei reageerida väheste ressurssidega mis tahes Eesti osas toimuda võivale terroriaktile ning kas esmareageerijate ettevalmistus seda üldse võimaldab? Siseturvalisuse eest hoolitseva Politsei -ja Piirivalveameti eelarvemaht on 1,97% tänavusest riigieelarvest, mis ei kannata kriitikat. Vabatahtlike kaasamine on hea, kuid oleme jõudnud olukorda, kus ilma abipolitseiniketa patrullteenistus ei toimiks. Millal saab PPA küsitud 20 lisapatrulli, mis maksab asutuse juhi sõnul ca 6 miljonit eurot aastas, ning millal kasvavad siseturvalisuse püsikulud?

2. Ennetus. Kuidas on Eesti haridus-, sotsiaal- ja julgeolekuasutused valmis tegelema isikutega, kes kalduvad sotsiaalsete või muude probleemide tõttu ohtlikku radikalismi? Milline on meie ametkondade võimekus ja ressursid olukorra jälgimiseks? Kas ja kuidas antakse meie asutustele tuge ja nõu radikalismi ilmingute tuvastamiseks?

3. Koostöö. Kuidas on läbi töötatud operatiivne koostöö partnerriikidega kriisi toimumisel? Milliste jõududega ja kui kiiresti ollakse valmis meile appi tulema ja milliste jõududega meie saame appi minna? Muret teeb asjaolu, et kui Eesti saatis politseinikke appi Sloveeniasse, siis langes meie kiirreageerimis-võimekus koheselt, sest personali on vähe.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.