"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Viktor Trasberg: endiste Nõukogude Liidu riikide taustal säramine on küll tore, aga alaväärne (1)
24. august 2016
Scanpix

"Võrdleme Eesti numbreid näiteks Usbeki ja Moldaavia majandusnäitajatega ning rõõmustame, et oleme saatusekaaslastest paremad. See näitab, et me määratleme ennast ikka veel Nõukogude Liidu osana, aga mitte ükski endistest liiduvabariikidest peale Baltimaade pole meie saatusekaaslased, meil puudub nendega ühine minevik ja olevik," rääkis majandusteadlane Viktor Trasberg, kelle sõnul peaks Eesti võrdlema end ainult eeskujudega Euroopast.

“Eesti edasine areng sõltub eelnevate aastate kogemusest ehk tuleb aru saada sellest, mis meid tegelikult edasi on aidanud, mida tuleb teistmoodi teha ja kes on meie tegelikud kaaslased teel tulevikku,” Tartu Ülikooli õppejõud Viktor Trasberg, kelle hinnangul on viimased 30 aastat olnud Eestis kindlasti ülimalt põnevad ajad.

Traberg rääkis Vikerraadio päevakommentaaris, et veerandsaja taasisesisvumise aasta käsitlemisel on silma hakanud kaks mõtteviisi, millede suhtes on ta kriitiline. Neil mõtteviisidel on oluline seos Eesti minapildi määratlemisel ja võib olla ka tuleviku majanduspoliitiliste otsuste tegemisel. “Veerandsajandi võrdluses räägitakse endistest Nõukogude Liidu vabariikidest kui meie saatusekaaslastest. Võrdleme Eesti numbreid näiteks Usbeki ja Moldaavia majandusnäitajatega ning rõõmustame, et oleme saatusekaaslastest paremad. Mis on selles raamistikus aga halb? See näitab, et määratleme ennast ikka veel NL osana. Defineerime ennast kui endist NL vabariiki, kes nagu peaks sotsialistlikku võistlust rändpunalipu pärast teiste vennasvabariikidega. Polegi nagu vahet, kuidas keegi NSVL sattus, sest kõik jagavad ju sama saatust. See on aga otsene Nõukogude okupatsiooni hägustamine. Kõik üks nõukogude maa, kel sama saatus.”

Trasberg märkis, et kui samastame ennast endiselt NSVL vabariikidega, miks me siis imestame kui välismaalased ei saa aru, mille poolest erinevad Eesti ja Valgevene. “Lühidalt, kõik mitte-Balti endised liiduvabariigid ei ole meile mingid saatusekaaslased, meil puudub nendega ühine minevik ja olevik. Ajaloolises mõttes Balti riikide lühiajaline okupeerimine NL poolt ei aseta meid veel samasugusesse positsiooni sellesse kuulunud teiste liiduvabariikidega ega tee neist meie saatusekaaslasi.”

Trasberg lisas, et riike võib ikka võrrelda mitmesuguste näitajate alusel, aga peaksime ikka valima, missuguste maadega tahaksime ühtekuuluvust tunda. “Endiste NL vabariikide taustal säramine on küll tore, aga alaväärne. Ka majanduslikus raamistikus ei näita see võrdlus tegelikult midagi, Eesti oli ka enne okupeerimist rikkam kui teised liiduvabariigid, oli rikkam nõukogude perioodil ja on seda ka täna. Võrdleme ennast ikka Euroopaga, kellega kuulume tõesti samasse vaimsesse ja majanduslikku ruumi selmet, et hoida elus mälestust nõukogude maast.”

Trasbergi märkel on teine aspekt seotud meie majandusedu tegurite tõlgendamisega viimastel kümnenditel. “Tihti on kuulda väidet, et Eesti alustas nullist ning kõik, mis on, tuli rajada tühjalt kohalt. See arusaam ei päde kuidagi. Vastupidi, Eestis olid olemas suurepärased tingimused turumajandusele üleminekuks ja kiireks majanduskasvuks. Eestis oli olemas hästi ettevalmistatud, kõrge kvalifikatsiooniga ja heas mõttes ahne tööjõud, kelle heaolu turumajandus ilmselgelt kiiresti suurendas. Eestis oli reformi perioodi alguses olemas kõikidel õppeastmetel toimiv haridussüsteem, toimiv infrastruktuur, funktsionaalne meditsiini- ja sotsiaalsüsteem. Kõik see oli ülesehitatud muidugi venepärasel robustsel moel, aga need süsteemid olid olemas ja toimisid.”

Trasberg jätkas: “Olen kuulnud Soome endist peaministrit Esko Aho väitmas, et Nõukogude Eestis kulutati suhteliselt rohkem vahendeid inseneri ja tehnoloogiliste erialade ettevalmistamiseks kui Soomes. Tundub loogiline. Eks nõukaaegne kõrge reaalainete õpetamise tase on inertsina edasikandunud ka meie laste matemaatika PISA tulemustesse. Emakeel tundmises me paraku PISA testis maailmas silma ei paista. Seega, Eesti ei alustanud uut aega ega turumajandust tühjalt kohalt. Olemasolev infra-, haridus- ja meditsiinisüsteem võimaldas turumajandusega kiiresti edasi liikuda ja reforme teha. Asjaolu, et taasisesisvunud Eesti ei pidanud palju maksuraha kulutama infrastruktuurile ja haridusele, võimaldas meil hoida maksud madalad ja majanduskeskkonna konkurentsivõime kõrgena. Olgu lisatud, et paradoksaalsel kujul sõltub ka täna Eesti infrastruktuur ja teadus suuresti Brüsseli üleliiduliste fondide limiidist. Mida aga algfaasis reformida ei olnud? Need on demokraatlikule ühiskonnale omased paljud riigiinstitutsioonid alates riigikogust lõpetades näiteks maksuametiga. Nende asutuste loomine on alati reformide kõige keerulisem osa. Hästitoimiv, rahaliselt efektiivne ja madala korruptsioonitasemega riigivalitsemine võiks olla see aspekt, mille poolest Eesti teistest reformiriikidest, aga ka Euroopa vanadest maadest parem võiks olla.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Eriline Eesti
24. aug. 2016 10:14
Põhiliselt särasime ikka nõuka-ajal. Ilmselt paistaksime nüüd sirbi ja vasara liidus veelgi kirkamalt silma! Hakkas silma ka üks teine arvamusavaldus: http://innojairja.blogspot.com.ee/2016/08/eestlased-kaotasid-iseseisvuse.html