Presidendikandidaat Allar Jõks märkis lühiusutluses, et arusaam, et Eesti demokraatia ja poliitiline mõtlemine teevad vähikäiku, saabus talle juba ligi kümmekond aastat tagasi ehk perioodil 2007-2008.
“Kui olete jälginud minu avalikke seisukohavõtte ja artikleid, siis aastast 2008 olen tähelepanu juhtinud puudujääkidele Eesti demokraatias ja Eesti poliitilises mõtlemises, nii et see pole juhtunud mitte viimastel nädalatel,” ütles Jõks. Ta kirjutas mõned nädalad tagasi Eesti Ekspressis avaldatud artiklis, et “sisevaenlase otsimine on jätnud tagaplaanile arutelud Eesti tuleviku üle. Kuni Eestil läks majanduslikult hästi, ei häirinud valijaid ideede nappus. Raha tuli, palgad kasvasid, betooni valati ning tundus vaid mõne aasta küsimus, kui soomlastele järele või neist mööda jõuame. Nii ei ole kahjuks läinud.”
Jõksi sõnul on mitmetes tahkudes avalduv allakäik Eesti elus ajendanud teda presidendiks kandideerima. Üsna ilmselt tajuvad paljud Eesti inimesed, et ühiskond on sumbunud, ja selles on vaja muudatusi. Seetõttu klammerdutakse abiotsivalt presidendikandidaatide külge, tajumata seda, et presidendil on üsna kitsalt kasvõi põhiseadusega paika pandud tegutsemisvolitused, ja need on tegelikult üsna ahtad.
“Huvitav on see, et hästi palju on küsitud teemade kohta, mis pole presidendi pädevuses,” ütles Jõks. “See näitab, et presidendile on väga kõrged ootused. Presidendi pädevust ei peaks siiski üheski suunas laiendama. President ei peaks olema konkurent valitsusele, ta peaks ikkagi olema tasakaalustaja.”
Jõksi sõnul ei usu ta, et Riigikogu presidendi ära valib. Ta ütles, et valimiskogus on tal päris kõrged lootused. Ena sõnul on ta teinud kampaaniat ja sughelnud paljude potentsiaalsete valijameestega. Kui Jõks presidendiks ei saa, siis lubas ta poliitikas mitte jätkata, vaid töötada edasi vandeadvokaadina.
