"Viimased kaks aastat on nii piimatootmises kui seakasvatuses kestnud väga tõsine kriis. Nii ei saa enam jätkuda. Kogu kriisiga kaasnenud kulu on kinnimaksnud meie põllumehed. Palume kogu ühiskonda, märgake, mis tegelikult toimub ja tehke iga päev otsuseid, mis võimaldavad Eestimaa toidu allesjäämise," ütles Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Vahur Tõnissoo.

Tõnissoo selgitas Tallinna TV uudistesaates “Täna+”, et kui meie kodumaise tootmise vähenemine praeguses tempos jätkub, hakkab suurenema importtoidukauba osakaal ja see suretab Eesti tootmise sootuks välja. “Kas me seda siis tahame? Jah, importtooted tulevad esialgu meile müüki soodushinnaga, ent kohaliku turu väljasuretamise järel hinnad kahe-kolmekordistuvad.”

Tõnissoo nentis, et viimase kahe aastaga on Eesti piimakarjast kadunud 10 000 Euroopa tipptasemel lehma ja ligi 100 000 siga. Suur osa Eesti piimakarjast, heinast ja silost on juba müüdud Poola. Sel aastal on ilmastiku tõttu tõsine probleem ka teraviljakasvatuses. “Sellise trendi jätkudes on meie kodumaine toit tõsises ohus. Soovime aga, et meie lapsed ja lapselapsed saaksid Eestimaal kasvatatud toitu ka tulevikus süüa. Kui meie põllumehed jäävad alles, jääb ka toit alles. Kui valitsus ja Riigikogu oma tegemata töö ära teevad, on ka nende panus antud.”

Maaeluminister Urmas Kruuse rääkis Tallinna TV uudistele, on seda meelt, et põllumees ei peaks oma raske tööga tehtud toodangut tasuta ära andma. Praegu toimub Eestis aga ületootmine. “Eestis toodetakse kaks korda rohkem piima kui eestimaalased ise tarbida suudavad, seepärast on ääretult oluline, et suudame olla edukad eksportturgudel. Kui tänased tehaste poolt makstavad hinnad piimatootjaid ei rahulda, tuleb hakata ise piima peremeheks ja seda ise müüma hakata. See on põhjus, miks oleme algatanud põllumeestele kuuluva piimatehase toetamiseks meetme suurusega 15 miljonit eurot.”

Kruuse lisas, et ka täna on piimaturgudel näha muutusi piimahinna tõusus. Küll ei ole hind tõusnud nii kiiresti kui see tema hinnangul tõusta võinuks. “Fakt on see, et kui põllumehed ise kogu protsessi ahelat ei kontrolli, on keeruline ka väga head hinda saada. Selles osas tuleb väga selget koostööd teha.”

Tõnissoni hinnangul on aga ületootmine väga hea, kuna loob riigile võimaluse ekspordiks, tasakaalustab kaubandusbilanssi ja lisab riigile maksutulu. “Kunagi ei tohiks seda karta, kui riigis toodetakse mõnda asja siseturu tarbimisest rohkem. Ekspordimaht tuleb lahendada nii, et selle eest saab ka korraliku tulu. Need tegevused on Põllumeeste Keskliit laiapõhjaliselt ka algatanud, et Eestis käivituks ükskord ometi korralik ekspordiagentuur. Ühistulise piimatööstuse idee on väga tervitatav ja Põllumeeste Keskliit tegeleb väga tõsiselt sellega, et saada selleks vajalikud kokkulepped.”

Tõnisson lisas, et ühistulise piimatööstuse hankes osalemiseks on vaja Eestimaalt kokku saada 25% piima. Kui aga hange toimub talvel, võib tööstus ideaalis valmida kolme aasta pärast. Praeguste trendide jätkudes on aga kolme aasta pärast 15 000 lehma vähem. Seega pole ühistuline piimatööstus praeguses olukorras lahendus. “Peame esmalt oma väga kõrgetasemelist karja alles hoidma ja ekspordi käima saama. Ühistuline piimatööstus on loomulikult väga hea, sest põllumeestel on vaja oma tööstust. See annaks palju suurema võimaluse põllumeestel ka rohkem tulu teenida, ent see on ikkagi seotud ekspordivõimekusega. Nii et, alustame ekspordist ja seejärel tööstus. Piimatööstuseid on Eesti väikesel turul juba niigi palju. Loodan, et maaeluministri lubadus saab samuti täidetud ja EL erakorralise kriisiabi n-ö riigisisene kast valitsuse poolt täidetakse. Täna meil seda kindlust veel ei ole.”