"Hea nali on siis, kui sa ei pea selle järel ütlema, et ma tegin nalja. Kui sa seda juba pead ütlema, siis järelikult polnudki tegu naljaga."

Tõnis Niinemets, näitleja ja koomik
Lennuäss Charles Lindbergh luuras Eesti lennuväe võimekuse järgi? (0)
19. september 2016
Pealinn

Käivad sahinad, et esimene üle Atlandi lendaja kandis oma 1933. aasta Euroopa-turneel USA valitsusele ette siinsete riikide lennunduse olukorrast. Eestisse saabumisest teatas ta ainult paar päeva ette ning ei rääkinud oma senistest reisidest suurt midagi.

Mais 1927 esimesena väikelennukil Atlandi ookeani ületanud USA lendur Charles Lindbergh, kes selle järel Ameerika rahvuskangelaseks muutus, külastas abikaasa Anne Morrow Lindberghiga 1933. a Tallinna. Kuulsus tegi oma vesilennukiga peatuse lennusadama angaaris. Meremuuseumi direktori Urmas Dreseni kinnitusel on Charles Lindbergh üks kuulsamaid inimesi, kes eales meie lennusadamat külastanud. “Lindberghi saabumine siia oli ikkagi erakordne sündmus,” kinnitas Dresen. “See visiit oli esmalt seotud asjaoluga, et ta oli lennukompanii Pan American konsultant. Aga selle kõrvalt tegeles ta vaikselt vist ka luuretööga, nagu väidavad mõned allikad.”

Tahtis kodust eemal olla

Käivad sahinad, et Lindbergh oli tegelikult Ameerika spioon, kes kandis USA valitsusele ette Euroopa riikide lennunduse olukorrast. Ta hoiatas valitsust Saksamaa lennuväe võimsuse eest ning soovitas tugevdada USA õhujõude. Lindberghid lendasid Ameerikast Gröönimaale, sealt edasi Euroopasse, viibides Inglismaal, Rootsis ja Helsingis. Helsingist lendasid mõlemad Leningradi ja edasi Moskvasse. Sealt lendasid mõlemad ootamatult ka Tallinna, kusjuures selleks küsisid nad Moskva Eesti saatkonnast luba vaid paar päeva varem.

Ametlikult oli ringilendamise põhjus Pan Americani antud ülesanne arendada koostööd lennunduses Ameerika ja Euroopa vahel. Päevaleht rõhutas samas Lindy kidakeelsust. “Jutuajamisel seletas Charles Lindbergh, et tema sõidu eesmärgiks on tutvuda Euroopa lennuasjandusega. Oma seniste sõitude tulemustest ja muljetest ei armastanud ta rääkida. Küll aga küsis Lindy põhjalikult Eesti lennunduse kohta.”
“Mis põhjusel Lindbergh lendab, seda on raske ütelda,” nentis ajaleht Sakala. “Ta ise kinnitab, et uurib pideva lennuliini loomise võimalusi üle Gröönimaa Euroopasse. See liin olevat teostatav, raskusi tegevat ainult külm õhk Gröönimaa kohal.”

Saatkond hoiatas tulistamise eest

Dreseni arvates olid Lindberghi ringreisil Euroopasse kõigele lisaks ka isiklikud põhjused. “Minu teada tahtis ta selle reisiga ka natuke Ameerika ajakirjanike käeulatusest väljaspool olla,” selgitas meremuuseumi juht. “Lindberghi poeg rööviti ja tapeti ning see lugu äratas Ameerikas väga palju tähelepanu. See oli lehtede esikülgede lugu kuude kaupa. Lindbergh oli kogu sellest kärast tüdinud ja ta võttis Pan Americani tööpakkumise vastu.”

Igatahes ilmus Lindy vesilennuk Tallinna kohale 1933. aasta 29. septembri pärastlõunal. See tegi linna kohal paar tiiru ja maandus siis merre vesilennukite angaaride lähedale. Eesti lennuväe mootorpaat pukseeris lennusadama juurde merre maandunud Lindberghi lennuki silla juurde, esimesena väljus sealt kuulus ookeanilendur ise, otsekui ta oleks tulnud lühikeselt paadiretkelt, ilma lendurijakita ja juuksed tuules lehvimas. Hetk hiljem ronis tagaistmelt välja ka proua. Saabujaid tervitasid Eesti sõjaväe, välisministeeriumi ja USA saatkonna esindajad. 3. oktoobri ajaleht Sakala märkis, et mõlemad lendajad olid väga heas tujus, ja lisas: “Charles Lindbergh on kogu oma pika lennu sooritanud palja peaga ja lahtises, lihtsas pintsakus, proual oli seljas eskimode kingitud karusnahkne mantel ja peas lendurimüts. Proua lahkus sadamast välisministeeriumi autol varsti pärast tervitustseremoonia lõppu, Lindbergh ise jäi aga lennuki juurde ja asus mootorit puhastama ning muid töid tegema. Ta kinnitas, et kunagi ei jäta ta oma masinat teiste puhastada, vaid on alati ise juures, kui tema teraslindu nühitakse.”

Puhastustööde juures kõnelenud Lindbergh ka oma lennust Moskvast Tallinna. Venelaste juurest lahkudes võttis ta kompassi abil suuna otse Tallinna peale ja kuna ilmastikuolud olid head, kulges lend suurepäraselt. Moskvast Tallinna jõudsid Lindberhid nelja tunni ja 15 minutiga. Üle piiri tulles tõusis ta ühe kilomeetri kõrgusele. Seda olid soovitanud Eesti saatkonna töötajad Moskvas, kartes, et piirivalvurid hakkavad nende jaoks tundmatut lennukit tulistama.

Vestles Jaan Tõnissoniga

Pärast paaritunnilist nokerdamist lennuki juures lahkus Lindbergh lennusadamast, tegi väikese ringsõidu linnas ja läks siis Kommerts-Hotelli, kus ta abikaasa oli võtnud toad. Õhtul oli Lindbergh kutsutud meie õhukaitse ülema kolonel Tombergi korraldatud vastuvõtule Kuld Lõvi restoranis. Kuna Lindbergh oli palunud, et eine oleks võimalikult väikesele hulgale, siis oli kohal ainult paarkümmend inimest. Õhukaitse ülem andis Charles Lindberghile üle Eesti lenduri märgi. Koos olid ainult mehed, proua Lind-bergh viibis samal ajal Ameerika konsuli proua juures. Õhtul soovisid paljud saada Lindberghi jutule, kuid lenduril polnud nende jaoks aega. Riigivanema ja välisministri juures soovis ta siiski käia. Riigivanem Jaan Tõnissoni juures käiski ta järgmisel päeval ja riigivanema kabinetis vesteldi ligi pool tundi. Toompealt sõitis ta kohe lennusadamasse, kavatsedes edasi lennata Stockholmi. Vahepeal aga saabusid Rootsist teated, et ilmastikuolud on lennuks väga halvad ja Lindbergh oli sunnitud sõidu edasi lükkama.

Kuigi lennunduskuulsus polnud ajakirjanikega eriti lahke, ülistasid Eesti ajalehed teda lakkamatult. “Ameerika koolides ripub Lindberghi pilt seinal Washingtoni ja Lincolni piltide kõrval, ta vaatab teile vastu kõige kaugemate kesk-lääne võõrastemajade vastuvõtu laudadelt, ehib lugematute kiirkirjutajate töölaudu, valvab lippude vahele panduna raudteejaamade sissekäike ja on miljonite ameerika kodude kaunistuseks,” kirjutas Postimees 1. oktoobril 1933. aastal pikas esiküljeloos.

Lennuk ässa näpunäidete järgi

Ajakirjandust huvitas ka Lindy lennuk, millest ilmusid fotod. “Lindberghi lennuk on ehitatud lennukuulsuse enda näpunäidete järele,” vahendas Päevaleht. “See on väheldast tüüpi spordilennuk musta, torukujulise kerega ning punaste tiibadega. Lennuki tiibade all on tähed NR 211, kerele maalitud nimena Tingmissartoq. Nime andsid lennukile eskimod.”

“Lennuk, millega ta siin käis, on nüüd vaatamiseks Washingtonis lennundusmuuseumis,” lisas Dresen.
Lindberghid veetsid Tallinnas paar päeva ja lendasid 1. oktoobri keskpäeval edasi hoopis Oslosse. “Viimseid tervitusi lehvitas proua Lindbergh lennukist eestimustrilistesse valge-punase-kirjulistesse sõrmikutesse kinnastatud käega,” kirjutas äralennust Waba Maa. Lindy lennukit saatis lahkumisel kaitseväe mootorpaat. Päevalehe teatel heitis ookeanilendur alla merre suure karbi ameerika šokolaadi, mille paadisolijad üles korjasid ja vennalikult ära jagasid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.