"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Iivi Luik: tervishoiuteenuse kättesaadavuse vähenemine on avalik saladus (1)
20. september 2016
Albert Truuväärt

"Kahe viimase aasta jooksul on avalik saladus, et tervishoiuteenuse kättesaadavus on vähenenud 8%. Kui patsient tuleb haiglasse abi saama, ei saa keegi öelda, et meil on raha otsas, mine ära, tule teine kord. Me ei saa seda endale lubada, inimesi on vaja aidata ja ravida. Täna on järjekorrad juba ka perearstile pääsemiseks ja selles olukorras on inimesed sunnitud minema EMOsse. Sealne teenus on aga tunduvalt kallim," nentis Tervishoiu Kutseliidu president Iivi Luik.

“Tervishoiu rahastamiseks peaks eelkõige tõusma valitsussektori osakaal 15%-ni, täna on see umbes 13%. Lisaraha tagaks patsientidele arstiabi parema kättesaadavuse. See tähendaks ka esmaabi tõhustamist, võimalust pühenduda kroonilistele haigetel ja nende ravi parandamisele, rohkemaid vastuvõtte, mis jagataks erinevate tervishoiusektorite vahel, ka e-teenuse paremat kasutust, ” sõnas sotsiaalministeeriumi tervishoiusüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel.

Koppel nentis Vikerraadio saates “Huvitaja”, et tervishoius on streik üks viimaseid abinõusid, ent probleemid on juba liiga suured. “Oleme pikalt rääkinud tervishoiu ja selle rahastamise jätkusuutlikkusest. Analüüse tehes jõudsime juba 10 aastat tagasi järeldusele, et meie tervishoiusüsteemi kululine efektiivsus rahalises ja tehnilises mõttes on jõudnud Euroopa heale tasemel järele ning teeme olemasoleva rahahulga juures head tööd. Nüüdseks on aga haigekassa eelarve viimased 2-3 aastat miinuses ning tuleb leida lahendused, et järgmise kümne aasta jooksul kõik reservid otsa ei saaks, rahastamine oleks jätkusuutlik ja seega ka patsientide ravi jätkuks plaanitud viisil.”

Koppeli selgitusel on põhjused, miks suure kuluefektiivsuse juures raha puudu on, erinevad. Olulisim on demograafiline muutus. “Meie vananev elanikkond tähendab suuremat ravivajadust ning tulubaasi vähenemist ravikindlustuse eelarvele ja ka kõigile teistele riigieelarve ridadele. Lisaks on meditsiini palju arenenud.”

Koppel märkis, et peame leidma viisid, kuidas inimesed oleksid võimalikult terved, elaksid täisväärtuslikku elu ning see ei tähenda ainult investeerimist süsteemi tehnilisse poolde, vaid investeerimist perearstide integreeritud teenusesse. “Sotsiaalministeeriumi prioriteet on meditsiini esmatasandi arendamine, olulisuse tõstmine, meditsiiniõdede koolitamine. Kui tahame jõuda Euroopa keskmisele tasemele peaks meil olema 11 000 medõde, täna on neid veidi enam kui 7000. Medõde koolitamiseks on süsteemi vaja igal aastal 60 miljonit eurot juurde.”

Koppeli sõnul tuleb tervishoiu valdkonnas arvestada ka sellega, et meie läheduses on Soome ja sealse tööturu surve. “Arstide ja tervishoiutöötajate palgatõusu teemaga tuleb tegeleda ja palgalõhet kogu tervishoiu valdkonnas vähendada. Õdede palga alammäär võiks võimalikult kiiresti jõuda vähemalt 60%-ni arstide palga alammäärast. Aastal 2018 on meil hinnanguliselt 210 000 mitte-töötavat pensionäri, kellelt ei laeku haigekassasse ravikindlustuse summat. Kui riik panustaks nende eest 12% keskmiselt vanaduspensionilt, mis selleks ajaks on prognoositavalt  432 eurot, saaks ravikindlustuse eelarvesse suunata tänase hinnataseme juures täiendavalt umbes 130 miljonit eurot.”

Tervishoiu Kutseliidu president Iivi Luige sõnul viis hoiatusstreigini kollektiivläbirääkimiste  takerdumine. “Oleme üle 10 aasta rääkinud, et tänase rahastamise süsteemiga ei ole haigekassa süsteem jätkusuutlik. Jah, raha hulk on jäänud paaril viimasel aastal samaks, ent tõusnud on teenuste hinnad, elektri-ja küttekulu. Kahe viimase aasta jooksul on avalik saladus, et tervishoiuteenuse kättesaadavus on vähenenud 8%. Sellest on tingitud haiglate vajadus teha ületööd, mida tasustatakse koefitsendi alusel, mitte tegelikult kulutatud raha järgi. Ületöö makstakse koefitsendiga 0,3. Kui patsient tuleb haiglasse abi saama, ei saa keegi öelda, et meil on raha otsas, mine ära, tule teine kord. Me ei saa seda endale lubada, inimesi on vaja aidata ja ravida. Täna on järjekorrad juba ka perearstile pääsemiseks ja selles olukorras on inimesed sunnitud minema EMOsse. Sealne teenus on aga tunduvalt kallim.”

Luige hinnangul ei saa inimeste omaosalust tervishoidu juba olemasolevast suurenda. Sel juhul on käes kriitiline piir vähekindlustatud inimestele, kes viimaks ei pääsegi enam arsti vastuvõtule. Sarnane olukord on tekkinud hambaravis. Lisaks mõjutab omaosaluse tõstmine raviteenuse kvaliteeti.  Ka on praegu õdede ja hooldajate puudus, õdede tööintensiivsus on tõusnud. “Osakonnas peaks tööl olema 2-3 õde, ent on 1-2. Raviteenuse tulemus sõltub suuresti meeskonnatööst ning hooldaja roll patsiendi ravis on väga suur. Kas tema tasu aga on täna elamisväärne? Kindlasti peaks enam panustama ka ennetustöösse.”

Luige lisas, et haigekassasüsteem põhineb meil solidaarsusprintsiibil, mitte-töötavad pensionärid aga ravikindlustusmaksu ei tasu, seda ei tee nende eest ka riik. “Riik peakski osalust suurendama mitte-töötavate pensionäride arvelt.  Tulu ei näe ma tõusmas ka tööandjate sotsiaalmaksu langetamises. Tööandjad on ka ise öelnud, et suurt tulu see neile ei too, küll toob augu haigekassa eelarvesse. Poole aastaga tekitab see 40 -44 miljonilise, aastaga 90 miljonilise augu.”
 

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Mõtleja
21. sept. 2016 08:47
Ei saagi aru, mille või kelle pärast meedikud streigivad? Tulevad valimised ja jälle saab reformierakond kõige rohkem hääli? Pidevalt on ka toetus reformierakonnale väga kõrge? Järeldus, rahvas on valitsuse ja nende poliitikaga rahul. Tegelikult jah, ega meedikud ei süüdistagi valitsust, vaid riiki. Aga valitsus võiks ikkagi niipalju teha, et kaebaks riigi, kes ei anna tervishoiule raha, kohtusse. Arvan, et pole mõtet võidelda vaese rahva eest, kes on praeguse olukorraga väga rahul.