"Sisuliselt ei toimu täna valimised (elections), vaid selektsioon (selection)," leiab poliitikavaatleja Ahto Lobjakas, kelle sõnul demokraatlikud valimised eeldavad vähemalt kahe kandidaadi olemasolu. "Vaid nii on võimalik valik - kahe või enama kandidaadi ausas ja õiglases konkurentsis. See, mis toimub praegu riigikogus, meenutab Nõukogude Liitu, kus ka toimusid ainult ühe kandidaadiga "valimised"."
Viie presidendikandidaadi suvine kampaania oli täis debatte ning eeldas läbipaistvust, ent lepivad fraktsioonid kandidaadi osas kokku, mitte ei vali neid. “Kõik see tähendab lihtsalt seda, et demokraatliku suveräänsuse kandjaks Eesti Vabariigis pole mingid grupid, vaid rahva poolt valitud esindajad, kes on oma otsustes vabad,” kirjutab Lobjakas Eesti Päevalehes.
“Kõik see on nüüd üle parda heidetud ning protsess kimäärselt pea peale pööratud. Sisuliselt ütleb riik täna, et kõigel sellel polnud jäävat väärtust. Ma ei usu, et see aitaks poliitikat ja poliitikuid nende maineprobleemides.”
Lobjakas leiab, et presidendikandidaadi kokku leppimise, mitte valimisega, tehakse presidendi institutsioon odavamaks ja väiksemaks. “Praeguse protseduuriga valiks erakonnad nagu endale arbiitrit, kuid tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, mille valivad kas riigikogu või valimiskogu liikmed – mitte delegeeritud õigustega “vanematekogu,” kelle valiku riigikogu plenaaristung kummitemplina kinnitab.”
ajalugu
28. sept. 2016 19:02