"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Merendusnõukoda: merenduse arengukava pole täide viidud (0)
28. september 2016
Scanpix

"Meretranspordi teenustel on võimekust kõrge lisandväärtusega ettevõtluseks ja töökohtadeks. Miks jätkub aga juhtivate erakondade poolt merendusküsimuste lahendamisel venitamistaktika, on jätkuvalt selgusetu," märgivad merenduseksperdid.

Merendusnõukoda tõdeb, et 2012. aastal valitsuses kinnitatud Eesti merenduspoliitika aastateks 2012-2020 arengukavas ette nähtud tegevused ei ole olulisel määral aset leidnud.

“Esimeseks sammuks, mis pidi realiseeruma 30. juuniks 2014, oli seatud omamaisele laevandusettevõtlusele vähemalt naaberriikidega samaväärsete konkurentsitingimuste väljatöötamine. Nüüd, kaks aastat hiljem seda ikka veel ei ole ja viimased kaubalaevad lahkusid Eesti lipu alt 2014. aasta kevadel,” seisab merendusnõukoja pöördumises.

Tänavu 8. veebruaril vastas peaminister Taavi Rõivas riigikogu infotunnis Vabaerakonna selleteemalisele küsimusele, et merenduse riiklikus arengukava rakendusaktis ette nähtud ülesandeid on täidetud vastavalt võimalustele ja asjaomaste asutuste prioriteetidele. Nii meremehi kui merendusringkondi teeb aga selline suhtumine riiklikus arengukavas kavandatusse murelikuks.

“Vastavalt Eesti konkurentsivõime kavale aastani 2020, peab riik leidma ja arendama valdkondi, millel on võimekust kõrge lisandväärtusega ettevõtluseks ja töökohtadeks ning mille väljund on suunatud ekpordile. Meretranspordi teenused ja kogu sellega seotud ettevõtlusklaster kuulub täiel määral just sellesse majandusvaldkonda. Miks jätkub aga juhtivate erakondade poolt merendusküsimuste lahendamisel venitamistaktika, on jätkuvalt selgusetu,” märgivad merenduseksperdid.

Merendusnõukoda koostöös Vabaerakonnaga loodavad sellele küsimusele vastust saada riigikogus merenduse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelul. 29. septembril.

Eestil on 35 000 ruutkilomeetrit territoriaalmerd, üle 1500 saare, otseselt merendusettevõtetes töötab 20 000 inimest ja nende poolt loodakse 5,5 protsenti SKP-st. “Eesti lipu all pole juba kaks aastat mitte ühtki kaubalaeva, üle 5000 meremehe töötab välismaal, meie sadamaid läbiva kaubavoo osas oleme viimase kümnendiga kaotanud poole oma naaberriikidele, sealhulgas Lätile. Ja kogu meremajanduse tulevik on sellise riigipoolse suhtumise osas üsna tume. Mida aasta edasi, seda küsitavam on lootus teenida Eestile traditsiooniliselt majandusharult, merenduselt, olulist lisa riigi kukrusse. Lisaks juba kaotatud laevadele ja töökohtadele, oleme kaotamas kogu turunišši ja noorte huvi pühenduda merendusele,” seisab pöördumises.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.