"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Norra spetsialist: isapuhkus on lastele, emadele ja kogu ühiskonnale oluline (1)
29. september 2016
Scanpix

Norra laste- ja võrdõiguslikkusministeeriumi spetsialisti Emma Stensethi sõnul on vanemapuhkusele isakvoodi kehtestamine märgatavalt muutnud meeste suhtumist laste kasvatamisse ja perekonda. "Tänavatel näeb nüüd lastekärudega jalutavaid või lastele lasteaeda järgi tulevaid isasid sama palju kui emasid," rääkis Stenseth. Norra võttis isakvoodi vastu esimese riigina maailma juba 1993. aastal.

“Ühiskonna huvides tervikuna on investeerida lastesse ja peredesse, seetõttu oleme Norras investeerinud suuri summasid nii peredele jagatavatesse toetustesse kui kasvõi lastehoiuteenuste kõrge kvaliteedi hoidmisse,” rääkis konverentsil “Võrdsemad võimalused, suurem tasakaal – kas õnne ja edu võti?” Emma Stenseth Norra laste- ja võrdõiguslikkusministeeriumist.

Keerulistes ja kaasaegsetes ühiskondades, nagu Norra ja ka Eesti on Stensethi sõnul kogemus näidanud, et sotsiaalpoliitika, tööhõivepoliitika ja võrdõiguslikkuse poliitika on kõik üksteisest sõltuvad.

Norras on noorte perede toetamisel suurt rõhku pandud mõlema vanema rolli väärtustamisele, seda nii isarolli kui naiste rolli töömaastikul suurendamiseks.

“Norral on loodud toetuste süsteem, mis annab emadele ja isadele võimaluse kombineerida oma töö- ja kodune elu. Süsteemi alla kuulub vanemapuhkus, peretoetus alla 18-aastaste lastega peredele, lastetoetus lastele kuni teise eluaastani, palgaga puhkus lapse haigestumise puhul mõlemale vanemale 10 päeva iga aasta ning eritoetused töötutele, kes peavad laste eest hoolt kandma,” kirjeldas Senseth.

Stenseth selgitas, et Norras on vanematel peale lapse sündi võimalik võtta kas 49 nädalat täies määras tasustatud puhkust või 59 nädalat 80 protsendi ulatuses tasustatud puhkust, mida vanemad võivad kasutada kuni lapse kolme aastaseks saamiseni. Mõlemale vanemale on eraldi määratud 10 nädalat puhkust, ning ülejäänud nädalaid võivad vanemad oma äranägemise järgi jagada. “Meie peamiseks eesmärgiks on, et nii emad kui isad ühendaksid pereelu ja tööl käimist,” selgitas ta.

“Eelneval palgal põhinev vanemapuhkuse hüvitamise süsteem loob nii motivatsiooni tööturul püsimiseks, kui annab võimaluse vajadusel mõneks perioodiks lastele pühenduda,” märkis Stenseth.

Esimese riigina maailmas võttis Norra 1993. aastal vastu isakvoodi, mis algselt oli 4 nädalat, kuid nüüd on suurenenud 10 nädalani. “Kvoodikampaanias on nii motivatsioon, kui sanktsioon, sest kvooti ei saa tavajuhtudel üle viia teisele vanemale. Tänaseks päevaks kasutab oma kvooti 90 protsenti isadest,” sõnas Stenseth.

“Isakvoodi eesmärk oli vanematele motivatsioon koduste kohustuste jagamiseks ja isa ning lapse vahelise suhte tugevdamine. Kuigi vanemad said ka varem vanemapuhkust omavahel jagada, kasutas seda võimalust enne kvoodi kehtestamisest vaid paar protsenti isadest. Oleme tänaseks saavutanud meeste suhtumises märgatava muutuse ning tänavatel näeb nüüd lastekärudega jalutavaid või lastele lasteaeda järgi tulevaid  isasid sama palju, kui emasid,” rääkis Stenseth.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Firs_xXx_71_
29. sept. 2016 19:35
Четкоя))