"Tänane presidendivalimine ei ole demokraatlik, kuna on kandidaate on üks ja seegi ülevalt poolt määratud. Sisuliselt ei ole ka riigikogu liikmed suveräänsed, kuna vanematekogus otsustati asi ära," sõnas kolmunist Ahto Lobjakas, kes on Kersti Kaljulaidi valimise osas skeptiline seetõttu, et tegemist on "Eiki Nestori diiliga".

Lobjakas selgitas Raadio 2 saates “Olukorrast riigis”, et täna hoiavad Marina Kaljuranna toetajad viimase minutini lahti võimalust esitada Kaljurand presidendikandidaadiks “Mulle on jäänud mulje, et Kaljuranna võimalus ei ole paberitelt täielikult kadunud. See kaoks, kui Kaljurand ütleks avalikult, et ta neil presidendivalimistel enam ei kandideeri. Seni ta loobunud ei ole.”

Lobjakas jätkas: “Kui Kaljulaid täna läbi kukub, tuleb homme riigikogus teine ja kolmas voor. Kandidaatide esitamiseks jääb väga vähe aega. Tõenäoliselt esitatakse siis kandidaadiks Jüri Luik ja lootus on, et tema kandidatuur läheb läbi. Kui seda ei juhtu, läheb valimine tagasi valijameeste kogusse. Kaljurannale on öeldud, et tema seatakse seal üles ja suure tõenäosusega ta seal ka võidaks. See tähendaks, et kriis oleks keeratud veel 2-3 vinti tihkemaks ning sellega kaasneks suure tõenäosusega valitsuse vahetus.”

Lobjakas lisas, et täna on sisuliselt tehtud presidendihange: “Pärast pikka demokraatia suve, kus protsess liikus edasi debattidele, suuremale avatusele ja kõigele muule sai kõik peapeale pööratud.  Nägime, et valijameeste kogu presidenti ei valinud, senine süsteem ei toiminud. Fraktsioonide esimehed parlamendis moodustasin nn vanematekogu ja rohujuure tasandil tuleva liikumise asemel on meil nüüd ülevalt alla ettevõtmine. Paar päeva peeti koosolekuid ning jõuti teatud mõttes madalaima ühise nimetajani. Ehkki võime vaielda, kas Kersti Kaljulaid seda tiitlit väärib. Põhimõtteliselt tehti Kaljulaidile aga sihitud pakkumine ehk kasutati protseduuri, millel on juba väga vähe ühist valimistega ja väga palju ühist selektsiooniga nagu riigifirma juhtide paikapanemine ja muu sarnane. Kui Kersti Kaljulaid on tänasel hääletusel ainuke kandidaat, meenutab see Nõukogude aegset situatsiooni.”

Ajakirjanik Andrus Karnau sõnul räägitakse tõepoolest sellest, et Kaljulaiul võidakse tool alt ära tõmmata ja ta ei pruugi 68 häält kokku saada. “Kas nii läheb, on keeruline öelda. Suure tõenäosusega mitte. Isegi Martin Helme ütles oma kirjas erakonnakaaslasetele, et Kaljulaiu valimine presidendiks oleks mõistlik. Meie seaduse mõte on ju selles, et riigikogu leiab presidendi ja lepib temas kokku. Praeguse korra alusel ei ole seetõttu ka ühtegi etteheidet mõtet sellele teha, et täna on riigikogus ainult üks kandidaat, kes suure tõenäosusega osutub ka valituks. Põhiseaduslikku kriisi kindlasti ei ole, aga kriis oli.”

Lobjaka hinnangul oli põhiseaduslik kriis asjaolus, et meil on demokraatlik riik, meil on põhiseadus, mille alusväärtused on demokraatia, üksikisiku õigused ja õigusriik. “Minu arvates peaksid need väärtused kajastuma ka igas valimisprotseduuris, aga eriti sellises, mis paneb paika riigi kõige tähtsama põhiseadusliku institutsiooni. Institutsioon pannakse aga paika meetodiga, mis ei ole demokraatlik. Demokraatiaks on vaja vähemalt kahte kandidaati. See on esimene nõue igale demokraatlikule valimisele. Ühe kandidaadiga võid saada parema tulemuse, aga demokraatias on oluline valik, mitte maksimum tulemuse. Vabaduse definitsioon on valik, mitte tehnokraatlikult kõige parem juht riigile.”

Lobjakas lisas, et eriti halb on tänane situatsioon ka seepärast, et sellele eelnes 4-5 kuud üha demokraatlikumat protsessi, mis keerati nüüd peapeale. “Ma ei saa jätta märkimata, et põhiseaduslike alusväärtuste eiramine kahjustab presidendi institutsiooni. Seeläbi ka riiki. Proovisime demokraatiat, nii palju, kui vähegi suutsime, nüüd läheme kindlale meetodile, mis pole demokraatlik. Kas see valik pole teatud mõttes pretsedenti loov? Ka riigikogu otsused peaksid alluma samale analüüsile. Riigikogu võib teha otsuseid, mis ei ole demokraatlikud, ei ole õigusriiklikult ja inimõiguslikult vastuvõetavad.”

Karnau märkel ei tähenda ka sundvalik ilmtingimata demokraatiat. “Kuidas ei ole demokraatlik, kui protseduur toimub rahvahääletusel vastuvõetud põhiseaduse alusel ja seda viib läbi riigikogu.Protsess, mis toimus valijameeste kogus ja see, mis eelmisel nädalal toimub, aitab defineerida seda, mida presidendilt ikkagi ootame. Kas seda, et ta oleks poliitiline liider või seda, et ta oleks kõrge riigiametnik?”

Karanau oli siiski seda meelt, et praegune seaduse mõte ei ole hea ja järgmise presidendi valimiseks peaksime tõsiselt kaaluma valimiskorra muutmist ning lisama sellele kohustuslikke demokraatia elemente. “Demokraatia esimene nõue on aga usaldus. Juhul, kui 90 inimest, kes on Kaljulaid allkirjaga presiendikandidaadiks esitanud tema poolt ei hääleta, ei saa enam rääkida mingisugusestki usaldusest parlamendi vastu. See oleks juba väga keeruline. Poliitikud saavad mahhineerida seni, kuni neil on usalduskrediiti. Ühel hetkel see lõpeb. “

Lobjakas teeks presidendivalmise seaduse üldse ümber ja  paneks kohe algusest peale otsuse valijameeste kogu õlule. “Määraks kindlaks proportsiooni riigikogu ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel ja see ei muutuks haldusreformi ega muu sarnase ajendil. See oleks kompromiss otsevalimise ja praeguse süsteemi vahel. Viimane voor teha selliseks, et kes iganes saab kõige rohkem hääli mingisuguse mõistliku lävega, on valimised võitnud.  Tühjad sedelid ei mängi.”