"14. sajandi alguses algas Tallinnas taanlaste õhutusel tõeline ehitusbuum," nentis arheoloog Rivo Bernotas tänavusi leide kommenteerides. "Sel ajal oli tänapäeva mõistes majanduskasv. Linna tavalistest kaevudest enam ei piisanud ja kasvava veenõudluse rahuldamiseks rajati Ülemiste järvest all-linnani ulatuv paekividest veejuhe."
Tänavu võis arheolooge kaevamas näha mitmel pool Tallinna kesklinnas. Suuremate kaevetööde hulka kuulus näiteks Viru tänava uuendamise eel tehtu. “Seal tuli arheoloogilise järelevalve käigus välja keskaegse ja uusaegse kaitsesüsteemiga seotud müüre, millest meil seni teadmisi ei olnud,” ütles muinsuskaitse osakonna arheoloog Ragnar Nurk. Üllatusi oli veelgi. Sadama lähedal sai ilmsiks, milline oli sealne rootsiaegne eeslinn. Sealsel nn Admiraliteedi alal kaevetööd veel jätkuvad.
“Seal tulid välja kunagisse sadamasse viinud tänava äärsete kruntide kontuurid, mis olid tähistatud kas kraavide või taradega,” selgitas Nurk.
“Leidsime ka sillutisega kaetud ala, mida võidi kunagi kasutada näiteks laoplatsina. See kõik võib leidude järgi hinnates pärineda 17. sajandist, Rootsi ajast enne Põhjasõda. Hilisemast ajast leidsime Peeter I aegseid laevaehitustöökodade alusmüüre ning nendega seotud kanalite tugimüüre. Tõnismäe veerel Pärnu maantee ja Süda tänava vahelisel alal tõmmatakse neil päevil kaevamise otsad kokku.”
Ajaloolaste maiuspala
Kõige huvitavam leid – varakeskaegne veekanal – tuligi päevavalgele Pärnu maantee ja Süda tänava vahel, kus pikka aega oli parkla. Kaevamistööde juht, arheoloog Rivo Bernotas isloomustas seda leidu kui omaaegse ehitusbuumi tõendust. “14. sajandi alguses algas Tallinnas taanlaste õhutusel tõeline ehitusbuum,” rääkis Bernotas. “Sel ajal oli tänapäeva mõistes majanduskasv. Linna tavalisest kaevudest enam veevarustuseks ei piisanud ja kasvava veenõudluse rahuldamiseks rajati Ülemiste järvest all-linnani ulatuv paekividest veejuhe, mis meenutas küll väikest kanalit. Taani kuningas andis 1345. aastal korralduse selle veejuhtme ehitamiseks ja 1349. aastal on kanalit juba kirjalikes allikates mainitud.”
Too keskaegne kanal teenis tallinlasi kuni 19. sajandi teise pooleni, mil rajati linna veevärk. Kaetud paekivist võlviga kanali teel oli arvukalt kaeve, mis siis aitasid ümbruskonna inimestel sellest vett kätte saada. “Igasuguste hilisemate kaevetööde käigus möödunud sajandil on see kanal muidugi kannatada saanud, sest tema kaudu enam vett ei ammutatud,” selgitas Bernotas. “See ei omanud aga tähtsust, sest leid on kahtlemata väga huvitav, lausa ajaloolaste maiuspala.”
Tegelikult oli kanali asukoht teada, sest 1885. aastal märgiti veejuhtme kulgemine joonega linnaplaanile, kuid keegi polnud teda selles kohas niimoodi näinud. 19. sajandil ehitati sellele Pärnu maantee krundile täiskeldritega puithooned. “Me kartsime, et nende keldrite ehitamise käigus on tõenäoliselt kanal lõhutud,” lausus Bernotas. “Aga meie üllatuseks oli keldrite ehitamisel lammutatud üksnes seda kanalit katnud uusaegne võlv. Majade keldripõrandad olid aga rajatud otse kanali peale.”
Keskajal ulatus Tallinna veejuhe maapinnast välja, tema põhi ja seinad olid siiski süvendatud. “Huvitav on veel asjaolu, et kanalile ei tehtud põhja, vesi voolas mööda maapinda. Olid ainult seinad ja kate selle peal,” rääkis kaevetööde juhataja. “Katte panek on ka mõistetav, kuna siin oli ju lage ala. Kirjalikest allikatest on teada, et liivatormid kippusid seda kanalit alatasa täis ajama. Ja ka praegusi kaevamisi alustades avastasime ilusa tuiskeliiva kihi sealt kanali seest. Seetõttu ta omal ajal kaetigi võlviga.”
2000 aastat vana põld kesklinnas
Peale veekanali on samast Tõnismäe äärsest kaevekohast välja tulnud põnevaid jälgi varasest rauaajast. “Oleme leidnud esemeid ajast, mis pärinevad aastatest 500 enne Kristust kuni 50 aastat pärast Kristust,” ütles arheoloog Bernotas. “Leidsime samasse aega kuuluvaid põllujäänuseid, mis annab tunnistust, et siin Pärnu maantee ääres on kunagi haritud põldu. Oleme siis leidnud siin aktiivselt toimetanud inimeste jälgi.”
Sügisel jätkuvad kaevamised kunagisel Kawe keldri krundil. Seal ja üldse Tõnismäe lähedal kaevates saab n-ö ajas rännata muinasaja lõpu ja keskaja algusesse. “Kawe krundil suuremas mahus kaevamine alles algab ja seda, mis sealt välja tuleb, on veel vara öelda,” lausus Nurk. “Süda-Tatari tänava ja Pärnu maantee ümbruses kunagise Karjaallika lähedal on muinasajal paiknenud ilmselt asula. Kaevamised jätkuvad ja veel sel sügisel võib üllatusi tulla.”
—————————
Reidi tee alt võib leida ehk veelgi keskaegseid kaubalaevu?
Trammitee remont on Viru väljaku ja Suure Rannavärava vahel välja toonud rootsiaegseid bastionide kaitsemüüre ning bastioni ja vallikraavi tugimüüre, mis võiksid olla rajatud 1630. aastatel.
Järgmisel aastal jätkuvad arheoloogilised kaevamised kesklinnas. Ragnar Nurgal on suured lootused just Reidi tee alla jääva ala suhtes, sest sealt võib päevavalgele tulla midagi põnevat. Sensatsioonilised leiud olid näiteks mullu Kadrioru mererannast välja kaevatud keskaegsed koged.
