Eesti Olümpiakomitee (EOK) asepresident Tõnu Tõniste sõnas reedel Tartus toimunud konverentsil, et EOK hindas eestlaste etteasted Rios koondhindega "hea".

“On väga tänuväärne, et Eesti Olümpiaakadeemia sellist analüüsivat arutluskonverentsi korraldab – just põhjalik analüüs on tulevikus uute olümpiamedalite eelduseks,” ütles Tõniste juba tavaks saanud konverentsi kohta, mis tõi Tartusse kokku arstid, sporditeadlased, õpetajad, üliõpilased, vahendas BNS.

Sõna said ka mitmete olümpiasportlaste treenerid. Martin Kupperi treener Aleksander Tammert märkis konverentsil, et just teaduspõhine treeningmetoodika on aidanud kaasa Gerd Kanteri edule ja aitab tulevikus ka Kupperi medalile.

Olümpialt kuuenda koha teeninud tõkkejooksja Rasmus Mägi selgitas, et sportlased peavad kindlasti usaldama ka oma sisetunnet, sest ainult testimine ei aita. “Ma võin testide tulemused viia väga heaks, kuid tihti ei aita see parandada aega – see on nagu jõusaalis käimine, mis tekitab teatavat sõltuvust. Ma suudan erinevaid jõunäitajaid ja testide tulemusi järjest parandada, kuid kas see aitab kaasa ka minu jooksukiirusele?” arutles Mägi konverentsil.

Kõlama jäi arvamus, et selliseid ettevõtmisi peaks toimuma rohkem. “Kahjuks on Eesti Olümpiaakadeemia arutluskonverents ainuke järjepidev teaduspõhine konverents, kus analüüsitakse põhjalikult toimunud olümpiamänge,” sõnas Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasik.

Olümpiaakadeemia asepresident Merike Kull selgitas, et analoogseid arutluskonverentse korraldab akadeemia peale iga olümpiat juba aastast 1992. “Nii nagu on internetist võimalik leida mitmete meie varasemate ürituste salvestusi ja ettekandeid, nii on peagi meie kodulehelt olympiaharidus.eu võimalik järele vaadata ka Rio 2016 konverentsi kõiki ettekandeid,” ütles Kull.

Sõnavõtuga esinesid konverentsil sõudmistreener Matti Killing, kergejõustikutreener Aleksander Tammert, vehklemistreener Anatoli Jasnov, sporditeadlane Mati Arend, olümpiasportlane Ramus Mägi ja EOK asepresident Tõnu Tõniste.

Olümpiaakadeemia alustas tegevust 1989. aastal EOK juures registreeritud iseseisva organisatsioonina. Alates 2009. aasta lõpust jätkab Eesti Olümpiaakadeemia tegevust mittetulundusühinguna, EOK iseseisva liikmena. Olümpiaakadeemia missioon on olümpialiikumise edendamine Eestis, mida tehakse peamiselt olümpismi üldhumanistlike ideede levitamise ja erinevate olümpia-haridusprojektide kaudu. EOA tegevus on suunatud eelkõige lastele ja noortele, kuid selle lahutamatu osa on ka akadeemilise diskussiooni algatamine ja edendamine erinevatele põlvkondadele laiemat huvi pakkuvates olümpialiikumise olulistes küsimustes. Esimene Eesti olümpiasportlaste ettevalmistust analüüsiv diskussioon toimus 25. aprillil 1992.