"Ma arvan, et auesimehe positsiooni peaks Edgar Savisaar ise oma vaba äranägemise järgi sisustama," ütles riigikogu keskfraktsiooni juht Kadri Simson. Kui Reformierakonna auesimees Siim Kallas tegutseb kohati nagu pärisesimees, siis Simson nentis, et erakonna loojana ongi Kallasel moraalne õigus sekkuda. Kapo lõputut uurimist nimetas Simson kurnamistaktikaks: "Selline venitamine ei tee meie õiguskaitseorganitele küll kuidagiviisi au."

Üks Reformierakonna valitsuspoliitikutest Kristen Michal lausus “Kolmeraudse” saates, et Keskerakonnaga koostööks ei piisa vaid juhivahetusest, vaid ta ladus ette veel mitmeid tingimusi. Kas Reformierakond hakkabki dikteerima, milline Keskerakond olla võib?

Eks meie seame samuti oma tingimusi. Meie koostööks Reformierakonnaga peavad nad näiteks leppima astmelise tulumaksuga, peavad lõpetama ühiskonnas vaenu õhutamise. Eks need on tingimused, mida nad on seni vältinud, aga meiega koostööks peavad nad omi seisukohti muutma.

Ka Eesti Päevaleht kirjutas juhtkirjas, et Keskerakonna uuenemiseks ei piisa vaid uuest juhist, vaja olevat muu hulgas lahtiütlemist Ühtse Venemaaga sõlmitud leppest jms. Kas üksnes juhivahetus päästab Keskerakonna kõrvaletõugatu staatusest või saab see teoks ainult juhul, kui tervet erakonda sunnitakse loobuma oma vaadetest?
Ma ei ole kahjuks jõudnud kõikide ajalehtedega tutvuda, kuid kindlasti saab Keskerakonna programm olema ka erakonna uue juhi programm. Seega ma väidan kindlalt, et uue juhi valimine ei too kaasa erakonna programmist lahtiütlemist. Erakonna programm on küllalt põhjalik ja tõhus. Põhjus, miks erakonna erakorralise kongressi korraldamine üldse üles kerkis, on siin ikkagi selles, kuidas erakonnas asju aetakse; kes, kuidas ja mille eest ikkagi peaks vastutama. Ja mõistagi peaks erakonna uus juht kaasama rohkem erakonna liikmeid ühiste asjade otsustamisse.

Põhjus, miks erakorraline kongress kokku kutsutakse, ei saa olla ju ainult garantiikirjades? Räägitakse, et garantiikirjade asemel on tegelik kiirustamise põhjus, et Keskerakonnale avanevat võimaliku uue juhiga veel sel aastal pääs valitsusse?
Kongressi kokkukutsumine oli siiski juhatuse konsensuslik otsus ja tulenes sellest, et keeruline on eelmiselt kongressilt mandaadi saanud juhatusega jätkata – eelmisest kongressist saadik on meil toimunud ainult kaks korralist juhatuse koosolekut, juhatust on kokku kutsutud ebaregulaarselt, erineva etteteatamistähtajaga.  Juhatuse ja esimehe vahel tuleks saavutada normaalne töörütm. Ja konsensusotsus kongress võimalikult ruttu kokku kutsuda sündis juhatuses veel ka seetõttu, et erakond peab valmistuma kohalikeks valimisteks.
Kas erakond alustab pärast kongressi valitsusläbirääkimisi, sõltub suuresti sellest, kas praegune valitsus laguneb. Kui laguneb, siis ilma Keskerakonnata pole võimalik ühtegi teist töötavat valitsuskoalitsiooni kokku panna.  Aga me oleme kümme aastat tegutsenud selle nimel et valitsusse saada,  ja kümme aastat opositsioonis olnud.

Mis märgid praegu siis ennustaksid Rõivase valitsuse võimalikku lagunemist?
Ootus valitsuse lagunemisele võiks tulla sellest, et peaministri autoriteet on väga madal. Ja madal mitte ainult rahva silmis, kes on andnud talle vaid mitterahuldavaid hindeid, vaid ka poliitikute silmis. Ta on otsustusvõimetu ja põhjustab sellega järjest probleeme. Viimane neist probleemidest oli presidendivalimiste kulg, kus alles kuuendas voorus suudeti uus president ära valida, sedagi vaatamata  peaministri otsustamatusele, lihtsalt mindi temast mööda. Aga majandusvaldkonnas, seadusloomes – see valitsus asub seisakus, mis on kõigile näha. Sellisel viisil pikalt jätkata ei tohi.

Mis siis võiks olla programmiline punkt nr 1, mida läheksite valijate nimel nõudma, kui teoreetiliselt rääkida valitsuskõnelustest?
Kindlasti ei lähe me läbirääkimistele ühe punktiga. Keskerakonna jaoks on igas valdkonnas prioriteete, mida me ei ole suutnud  opositsioonis olles seadustada. Valitsus, kus on Keskerakond, muudaks maksusüsteemi õiglasemaks,  pööraks rohkem tähelepanu neile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel. Ilmselt peaks meie osalusel valitsus välja töötama programmi Ida-Virumaa jaoks, sest suur osa sealseid inimesi on meid usaldanud. Ja siis veel regionaalpoliitika, omavalitsuste õigused ja nende tulubaas, võimalused, et ka maal elades oleks kodulähedane kool alles, nagu ka transport, millega on võimalik kodunt tööle jõuda.

Kumb siis ikkagi on teie tiiva jaoks olulisem, kas võimule saamine riigis või võimu hoidmine pealinnas?
Mõlemad on tegelikult olulised ja üks ei välista teist. Tallinn on meile mõistagi samuti oluline, sest paljut Tallinnas saavutatut tuleb hinnata väga kõrgelt. Samas on meie kui poliitilise jõu pikk välistamine riigi juhtimise juurest riigile tervikuna kahjulik.

Millised on need teie tiiva kompromissid, mida Edgar Savisaarele justnagu olevat erakonnas korduvalt pakutud, kui ta enam esimees pole?
Keskerakonnal on põhikirjas olemas auesimehe staatus. Nii nagu EKRE-l ja Reformierakonnal on auesimees. Auesimehe staatuses saab olla ainult  silmapaistev keskerakondlane, kes on olnud tegev meie asutamise ja juhtimise juures. See staatus võimaldaks olla nii-öelda tunnustatud ja tähtis erakonnas edasi, aga vabastaks samas igapäevasest juhtimismurest, igapäevasest organiseerimisest, see oleks väärikas väljumisstrateegia. Eks sellest olegi räägitud.

Mida täpsemalt see auesimehe positsioon ikkagi tähendaks, kus on ta otsustamise piirid?
Auesimeest ei ole Keskerakonnal tõesti varem olnud, aga samas on Arnold Rüütel EKRE auesimees ja Siim Kallas Reformierakonna oma. Nad on mõlemad tegusad ka oma erakonna juures. Ma arvan, et auesimehe positsiooni peaks Edgar Savisaar ise vabal äranägemisel enda jaoks täpsemalt ära sisustama.

Kallas tegutseb Reformierakonnas küll kohati rohkem nagu pärisesimees…
Võib-olla jah, aga tal on erakonna loojana mingil kombel moraalne õigus sekkuda.

Samas on Keskerakonna liikmete hulgas ilmselt valdav suhtumine, et Savisaar peaks näiteks Tallinnas aitama kohalike valimiste võitu saavutada? Teie seisukoht on ka vist selline?
Ma arvan et erakonnas pole mitte ühtegi inimest, kes ütleb, et Edgar Savisaar peaks suhtuma erakonda nii, et kui tema pole esimees, siis pole see enam tema erakond. Keskerakond jääb edaspidigi Keskerakonnaks ja Edgar Savisaarel on seal alati väljateenitud koht, isegi kui ta ei jätka esimehena.

Erakonna ülevõtmine on üks teema, aga valijate kinnihoidmine hoopis teine. Kas olete rehkendanud, kui suur võib ikkagi häälte kadu, kui Savisaar lahkub esimehe kohalt. Ja koos temaga lahkub veel solvunuid?
Keskerakonnaga on selline lugu, et meilt on lahkunud hulk, viimane minek oli siis, kui läksid Ain Seppik, Vilja Savisaar, Deniss Boroditš ja nendega kaasas olnud inimesed. Meile ennustati kadu üle mitmekümne tuhande hääle jagu, tegelikult aga Keskerakonna valimistulemus ei kannatanud. Sest inimesed toetavad maailmavaadet, toetavad meie programmi. 
Savisaare puhul võib see kadu olla suur, kui ta läheb tüliga. Aga selle nimel kõik töötavad, et tal poleks põhjust tülitseda. Me oleme teda toetanud tema kohtulahingutes, toetame teda edasi, me oleme erakonna poolt loonud kõik võimalused, et ta saaks liikuma, me oleme talle kompenseerinud tema töötasu, mis seoses uurimisega on tal Tallinna linnast ära võetud, nii et tal ei ole põhjust solvuda.

Siiski – kui Savisaar ei tule kohalike valimiste nimekirja, kui suureks kaotuseks siis valmis olete?
See kaotus tuleb teiste tööga korvata. Kui inimesed ei saa Edgar Savisaart valida, tuleb anda neile võimalus valida teisi Keskerakonna programmi eest seisvaid väärikaid kandidaate. Ma arvan, et ennekõike peaks tegema tööd selle nimel, et Savisaar oleks toeks järgmisele esimehele, ega ei loobuks toetamisest. See toetus väljenduks ühel või teisel kombel, kas ise kandideerides või muul viisil.

Ehk ütlete ka seda, mida on Savisaar erakonna juhina hästi teinud, mis on see pärand, mida üritate igal juhul säilitada ka uue võimaliku juhi puhul?
Savisaar on kaasanud uusi inimesi. Ta on alati andnud võimaluse inimesele ennast tõestada ka siis, kui ta seda inimest väga hästi ei tunne. Selletõttu on Tallinna  linnavalitsuses olnud kogu aeg nooruslik meeskond, ka linnaosavanemate seas on noori inimesi. Ta on jaganud oma usaldust inimestele, kes tahavad jagada Keskerakonna ilmavaadet, ja neid inimesi toetanud. See ongi erakonna esimehe roll – mitte tõrjuda inimesi, vaid kaasata uusi ja tegusaid.  Ideede mõttes ta on seisnud julgelt nende eest, kes vajavad tuge. Mitte lähtunud omaenda majanduslikust seisust, mis poliitika mõttes vajaks teistsuguseid otsuseid, aga ta on suutnud end samastada nende inimestega, kel pole elus nii hästi läinud kui tal endal. See on ka üks Keskerakonna põhimõte, et meie toetame neid inimesi, kes võib-olla ei ole jõudnud keskklassi, aga püüdlevad selle poole.

Aga mis Keskerakonna juhtimises teie arvates siis ikkagi ümberkujundamist või muutmist vajaks?
Ma arvan, et meie otsuste tegemine läheb edaspidi laiemale pinnale. Juhatus käib palju tihedamalt  koos ja poliitilised otsused tulevad juhatusest, kaasatakse piirkondi. Ja tõenäoliselt peab uus juht esimese asjana korda tegema raamatupidamise, saama aru kohustustest. Need kohustused tuleb täita, et Keskerakonna rahaasjad oleksid selged, läbipaistvad. Ja et kõigil meie toetajatel oleks selgus, et kuna me saame oma rahaasjadega hakkama, võib meid usaldada ka linna ja riigi juhtimises.

Kuidas teile tundub, kas Savisaare kriminaalasja niivõrd pikk menetlemine – viis pluss üks aastat – on olnud mingis mõttes paratamatu või on siin ikkagi tegemist liigse venitamisega?
Ma ei nõustu sellega, et see on kuidagi paratamatu. Ma nimetaksin seda pikka uurimisega venitamist kurnamistaktikaks. Arusaamatu, miks seda tehakse. Aasta tagasi olin samamoodi seda meelt, et see asi tuleb võimalikult kiiresti kohtusse saata. Igal juhul ei tee selline venitamine meie õiguskaitseorganitele küll kuidagiviisi au.
 
Väljatõste : Kallasel on erakonna loojana moraalne õigus erakonda sekkuda.
 
—

Uue esimehekandidaadi nime Simson veel ei nimeta

Kadri Simsoni sõnul püütakse Keskerakonna kahte leeri siiski ühendada, samas ei saa ta praegu, kuu enne kongressi öelda, kes on Keskerakonna uue esimehe kandidaat.

“Erakonna juhatus tegi alles ettepaneku 5. novembril kongress kokku kutsuda, selle peab kinnitama omakorda erakonna volikogu. Samas märgiksin, et see ettepanek erakorraliseks kongressiks oli juhatuses konsensuslik. Uue juhi kandidaat ei tule kindlasti kusagilt kõrvalt, vaid ta tuleb ikkagi erakonnast endast, mistõttu teda erakonna liikmete poolt juba tuntakse ja teatakse,” ütles Simson, kes ei pea tõenäoseks ka erakonna jagunemiseks kaheks valimisnimekirjaks. “Ma olen Keskerakonnas oldud aastate jooksul näinud palju neid lahkumisi.  Mul on alati olnud lahkujatest kahju. Ja ma saan aru, et ka Savisaarel on olnud neist kahju. Ja seepärast ma ka ei usu, et ta teeb nüüd iseendale sedasama.”

Simsoni sõnul on nad erakonnas pidanud ka pikki vestlusi teemal, et erakonnas ei ole keegi üleliigne. “Kõiki inimesi on erakonnale vaja. Samamoodi, nagu mina jäin erakonda, kui olin pärast eelmist erakonna kongressi kaotanud juhi valimistel Edgar Savisaarele. Kindlasti me püüame pingeid maha võtta. Kordan veel, et kõiki inimesi on vaja, keegi ei pea võimaliku uue juhi pärast erakonnast ära minema.”