Baltimaad on julgeoleku- ja välispoliitika küsimustes üsna ühte meelt, lahkarvamused on valdavalt majandusküsimustes, tunnistasid Eesti, Läti ja Leedu välisminister reede Balti assamblee 35. istungjärgu järel.
Eesti välisminister Jürgen Ligi märkis pressikonverentsil, et Baltimaade vahel on tihedad sidemed, seepärast arutatakse kohtumistel vaid vajalikke küsimusi, et leida ühine seisukoht, vahendas BNS.
Lahkarvamustest tõi ta välja kilusõja, Rail Baltica projekti, ühise tuumajaama ehitamise ja mõne kaitsevaldkonna projekti.
Leedu välisminister Linas Linkevičius rõhutas, et isegi kui Baltimaad isekeskis vaidlevad, valitseb nende vahel pigem üksmeel. “Just nimelt ühendavad asjaolud on koostöö aluseks, mis formaadis me koostööd ka ei teeks, keskendume alati ühendavale, mitte lahutavale… tähtsaimates küsimustes on meil ühtne seisukoht,” ütles ta.
Läti välisminister Edgars Rinkēvičs lisas, et Baltimaad on ühtsed sise- ja välisjulgeoleku küsimustes, kuid majandusküsimustes nad võistlevad.
Balti assamblee esimees Jānis Vucāns soostus, et Baltimaad on hulgas küsimustes üksmeelel, kuid nende parlamendiliikmed ei ole seni jõudnud kokkuleppele viies peaküsimuses, need on relvaostud, õigusteaduskondade magistriprogramm, ühistegevus välisinvesteeringute peibutamisel, e-tervishoiu juurutamine ja uued transporditaristu projektid. “Neis asjus hakkab Balti assamblee valitsusi survestama,” märkis ta.
Balti assamblee on Eesti, Läti ja Leedu parlamendi koostööformaat, mis loodi 8. novembril 1991 Tallinnas.