"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Jaanus Harro: meil on sotsiaalne surve sõita ohtlikult (1)
31. oktoober 2016
Scanpix

"Eesti liiklust mõjutab ka see, et meie juhtidel jääb puudu eneseväärikusest ja nad alluvad seetõttu väga kergesti sotsiaalsele survele sõita ohtlikult," sõnas psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro.

“Kõiki õnnetusi ei saa ära hoida, aga nende arvu saab vähendada. Pärnamäe teel juhtunu kohta on seni vähe teada ja sellepärast on ka raske öelda, kas ja kuidas oleks saanud seda ära hoida,” rääkis Harro. “Kindlalt on öeldud ainult seda, et auto kiirus oli lubatud 50 km/h suurem.”

“Reegel on lihtne – tuleb sõita kiirusepiirangute järgi ja siis ongi õnnetusi vähem. Huvitav oleks ka teada, kas autos oli juhtimisõigus ainult ühel inimesel või ka teistel,” sõnas Harro. “Grupi puhul võib juhtuda, et seltskondlik meeleolu võtab juhtimise üle, eriti siis, kui juhi kogemused on väikesed.”

“Eesti liiklust mõjutab ka see, et meie juhtidel jääb puudu eneseväärikusest ja nad alluvad seetõttu väga kergesti sotsiaalsele survele sõita ohtlikult. Inimesed on erinevad ja kannavad endaga kaasas individuaalseid riske. Nende teadvustamine aitab samuti inimestel õigeid otsuseid teha ja sellega õnnetusse sattumise ohtu vähendada,” ütles Harro.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Yks juht
1. nov. 2016 08:46
See ei oleks kah õige, kui linna neljarajalisel laial tühjal teel venida 50-ga või hoida aeglase kiiruse puhul ligi 100m pikivahet, nagu paljud "üliettevaatlikud" rahulikult praktiseerivad. Riskikäitumisel on aga ka sotsiaalpsühholoogilised põhjused?