"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
JUHTKIRI: Palgatõusu Ameerika (0)
07. november 2016
Scanpix

"Selle nädala keskel peaks selguma, kellest saab superriigi USA järgmine valitseja. Tema nimest tähtsam on lubadused, mida kandidaadid on rahvale andnud," kirjutab peatoimetaja Maarja-Liis Arujärv värskes Pealinnas

Selle nädala keskel peaks selguma, kellest saab superriigi USA järgmine valitseja. Tema nimest tähtsam on lubadused, mida kandidaadid on rahvale andnud. Nende seast võiks välja noppida lausa pika nimekirja tegudest, mida ka siin Maarjamaal võiks meie omaenda valitsus rahvale hommepäev välja käia.

Palk. Demokraat Hillary Clinton on lubanud tõsta riiklikku tunnipalga miinimumi praeguselt 7,25 dollarilt vähemalt 12 dollarini. Demokraat Bernie Sanders tahtis tunnipalga kergitada koguni 15 dollarini, kaalutakse ka selleni jõudmist.

Maksutõus ülirikastele. Clinton lubab, et ei kasvata keskklassi maksukoormust ning tõstab vaid ülirikaste makse, näiteks kehtestab üle 5 miljoni dollari küündivale sissetulekule 4-protsendilise lisatasu ja tõstab ka teatud kapitalikasvu makse.
Head töökohad. Demokraatide esinumber on lubanud teha «suurima investeeringu headesse, hea palgaga töökohtadesse alates Teisest maailmasõjast» oma esimese saja presidendipäeva jooksul. Kokku soovib ta suurendada infrastruktuuri rahastust viie aastaga 275 miljardi dollari võrra.

Sotsiaaltoetusi ei kärbita. Vabariiklane Donald Trump on selle taustal teinud vähemalt avalduse, et ta ei kärbi sotsiaaltoetusi, mis on ühe vabariiklase kohta progressiivne avaldus. Paljud teised vabariiklased on soovinud toetuste vähendamist, kuid Trump on kinnitanud, et kuna praegune süsteem meeldib valijatele, ei ole mingit võimalust, et vabariiklane võidaks nende kärpimisega valimised.

Trump soovib see-eest kärpida kõigi makse ja loomulikult saab rikkaim osa ehk 0,1 protsenti elanikest suurima maksukingituse.
Töökohad tagasi USA-sse. Trump püüab Ameerika majandust päästa, kehtestades Hiinas ja Mehhikos tehtud kaupadele kõrgemad tariifid, ning tuua vabakaubanduslepete muutmise abil töökohad ja ettevõtted tagasi USA-sse.

Clinton soovib rangemat relvakontrolli ja veel suuremat liikumist riikliku tervishoiusüsteemi suunas, Trump püüab Obamacare’i lammutada ja muuta tervishoiu taas turupõhiseks.

Võime Ameerikat armastada või mitte, võime rääkida, et sealse kahe suurima partei vahel pole mingeid sisulisi erinevusi. On küll, ja piisavalt. Eriti suured erinevused on neil Eesti võimuparteidega, kes pole hüppelise palgatõusu, ülirikaste maksustamise ja heade töökohtade loomise lubadusi mitte iialgi tõsisel kujul välja käinud. Sotsiaalset mõtlemist ja võrdsusetaotlust näib Ameerika demokraatidel programmis kohati rohkem olevat kui Euroopasse kuuluval Eestil. Millal hakkame meie oma kröösuseid maksustama?

Clinton on lubanud, et teeb majandus- ja sotsiaalsetest probleemidest valitsuse prioriteedi. “Meie riik vajab teie ideid, energiat ja kirge. See on ainus viis kuidas me saame algatada Ameerikas tõelised muutused,” ütles Clinton, ärgitades kõiki kaasa rääkima. Ka stagnatsioonis Eesti vajab muutusi. Kes julgeks neid teha?

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.