"Meil on selg vastu seina. Ma ei arva et me läheme ajas tagasi, me võrdleme ennast ikkagi eesliini riikidega. Võib-olla tundub, et seal on rohkem vaba aega, aga kui me vaatame faktidele otsa, siis inimesed töötavad seal kohati rohkem," ütles komisjoni liige Erkki Raasuke.

Majandusarengu komisjoni hinnangul on Eesti inimeste töötamise suurendamine majanduskasvu suurendamiseks vajalik, kuna kapitali akumulatsiooni ja tootlikust suurendada on raske.

“Meil on selg vastu seina. Ma ei arva et me läheme ajas tagasi, me võrdleme ennast ikkagi eesliini riikidega. Võib-olla tundub, et seal on rohkem vaba aega, aga kui me vaatame faktidele otsa, siis inimesed töötavad seal kohati rohkem,” ütles komisjoni liige Erkki Raasuke vastuseks BNS-i küsimusele, kas ta ei pea komisjoni tööturgu puudutavaid ettepanekuid radikaalseks.

Tema sõnul on senised kasvu suurendamise tegurid ammendunud. “Tootlikkusel on olnud suur roll meie varasemal kasvul,” ütles Raasuke. Tema sõnul peaks Eesti seadma eesmärgiks 4-protsendilise majanduskasvu.

Komisjoni liige Martin Lindpere leidis samas, et töötamist pole tegelikult võimalik oluliselt suurendada. “Nimetaksin Eesti tööturu toimimist edukaks. Kui te mõtlete tagasi finantskriisi eelsesse aega ja vaatate tööpuuduse alanemise prognoose, siis keegi ei julgenud loota, et ta nii kiiresti alaneb kui ta tegelikult on alanenud. Me peame otsima kõiki võimalusi, mis meil on kasutamata. See ei ole suure kasvu allikas, nipet-näpet annab teha, aga põhifookus peab olema tootlikkuse suurendamisel,” ütles Lindpere.

Majandusarengu töögruppi kuuluvad Erkki Raasuke, Ardo Hansson, Ruth Oltjer, Margit Härma, Taavi Veskimägi, Urmas Varblane, Seth Lackmann, Rain Rannu, Maris Lauri ja Väino Kaldoja.

Töögrupp on jõudnud arusaamisele, et suur takistus arengu teel on meie tööjõuturg. Kui kõrvutada meie tööjõuturu aktiivsust Põhjamaade ja anglosaksi riikidega, siis vanusegruppide lõikes on kohti, kus meie tööjõuturu aktiivsus on madalam. Vanusegruppides 15-24 aastat me jääme Põhjamaadele ja anglosaksi maadele selgelt alla. Noored peavad eelkõige küll koolis käima, kuid meil on siiski ruumi, et noorte tööharjumust parandada ja suurendada. Kui meie noored oleksid sama aktiivsed kui Põhjamade noored, oleks meil kohe 30 000 töökätt juures. Nad ei töötaks 40 tundi nädalas, kuid kindlasti parandaksid olukorda tööturul. Kui 25-44 aastaste meie inimeste aktiivsus oleks võrdne Põhjamaade töötajatega, oleks meil ligikaudu 10 000 töökätt juures. Samas on meie meeste aktiivsus Põhjamade omaga võrreldes isegi kõrgem, naistel aga madalam. Tõenäoliselt on siin põhjus selles, et meil on proportsionaalselt suurem osa naisi lastega kodus. Siit ka ettepanek vaadata, kas meie motivatsioonisüsteem on paigas ja kas on võimalik aidata naistel tööturule naasta.

Viimases vanusegrupis, kuhu kuuluvad 55-64 aastased inimesed, hakkab kõigis riikides tööjõuturuaktiivsus langema, kuid Eestis langeb see kiiremini. Languse põhjuseks on tõenäoliselt haigused, vigastused ja muud taolised põhjused.

Inimeste aktiveerimisest tulenev kasvuimpulss oleks väga suur ja päris paljusid majanduspoliitikameetmeid on meil selleks juba ka rakendatud. Näiteks töövõimereform peaks rohkem inimesi tööturule tooma. Olukorra parandamiseks tuleks kõigepealt üle vaadata noortele kehtestatud tööajapiirangud. Teiseks on meil täiskohaga tööl töötundide arv keskmiselt pisut üle 40. Kui võrrelda seda teiste OECD maadega, on paljud riigid meist eespool. Samuti on meil oluliselt vähem neid, kes töötavad 50 või rohkem töötundi nädalas. Sellest tulenevalt soovitame üle vaadata töö- ja puhkeaja seadus, et poleks takistusi rohkem töötamiseks.

Pensioniea tõstmise suhtes juba suund juba võetud. Tööjõuturu elavdamisel on veel mõningaid võimalusi, kuid need on piiratud. Seetõttu peaksime vaatama, kas me saaksime rohkem välistööjõudu kaasata. Välistööjõu sissetoomises jääme me arenenud riikidele tublisti alla. Uuringud on näidanud, et kui välistööjõu osakaal suureneb 1 protsendi võrra, siis SKP elaniku kohta suureneb 2 protsenti. Meie tööjõud aga praeguse seisuga väheneb ja vananeb ning seetõttu toimuvad muutused ka inimeste ettevõtlusaktiivsuses. Meie arvestused näitavad, et otstarbekas oleks aastas paari tuhande täiendava töökäe kaasamine. Selleks tuleks aga lihtsustada meie tööloa andmise poliitikat.