Eilses "Foorumi" saates väitis Taavi Rõivas, et jutt seisakust on välja mõeldud, kuigi seda tunnistavad kõik ülejäänud erakonnad ning erinevad eksperdid. Samuti leidis Rõivas, et tema pole teinud ühtegi viga. Kui Mihkel Kärmas "Pealtnägijas" tõi välja Tallinna Sadama korruptsiooni, ütles Rõivas, et ta mõistis selle hukka ja rohkem ei ole midagi teha.
Pealinn toob välja mõned eilse “Foorumi” parimad hetked.
Taavi Rõivas rääkis nii umbusaldamise eel kui ka õhtuses saates, et on valmis kaitsma kõiki tehtud otsuseid, aga ühtegi viga ta ei näe. Ka umbusaldusavalduses näeb ta etteheiteid valitsusele, mitte temale isiklikult.
“Kõik me teeme vigu, aga umbusaldamisega põhjust ei olnud. Umbusaldamise põhjused olid otsitud. See seisaku narratiiv oli väljamõeldud,” lausus Rõivas, kellega seisaku eitamisega ei nõustu mitte ükski viiest parlamendierakonnast ning mitme eksperdid on varem korduvalt kinnitanud, et Eestis on tekkinud seisak.
Augustis selgus, et Eesti majanduse kasv on vaid 0,6%. Kui peaminister Taavi Rõivas ütles, et väikeses majanduskasvus on süüdi väliskeskkond ja põlevkivisektor, siis majandusekspert Heido Vitsuri sõnul on põhjus valitsuse valesti tehtud maksutõusus. “Esiteks lõi kaudsete maksude tõstmiseks valitud ebaõige taktika segi aktsiisikaupade turu,” ütles Heido Vitsur. “Teiseks ei pidanud valitsus õigeks, võimalikuks või vajalikuks majanduskasvu oma võimaluste piires stimuleerida.
Kaks nädala tagasi antud intervjuus Pealinnale ütles Vitsur, et meie kivisse raiutud maksusüsteem on kaotanud inimliku näo.
Presidendiks kandideerinud Allar Jõks kirjutas augustis, et viimase kümne aasta jooksul pole majandus sisuliselt kasvanud ning kümme aastat Eesti vabadusest on läinud raisku. Selle asemel on hoopis otsitud sisevaenlast, ning kui üks vaenlane aheldati ratastooli, siis tõsteti tema asemele eestimaalane, kes ükskõik kas majanduslikest raskustest, mineviku taagast või millestki kolmandast tulenevalt on ebakindel ja ei mõista pealesunnitud euroopalikke väärtusi.
Eesti paistab silma tervishoiu vähese rahastamise poolest. Kui meie riik panustab vaid 6% SKP-st, siis Rootsi 11% ja Soome umbes 10%, rääkis majandusekspert Viktor Trasberg, kelle sõnul saab raha juurde, kui olemasolev maksusüsteem põhimõtteliselt ümber hinnata ning senised maksudogmad kõrvale heita.
Kunstiteadlane Linnas Priimägi on tõdenud, et ühiskond tunnetab seisakut ja allakäiku.
Jüri Ratas kinnitas, et täna on olemas viie erakonna tahe, et Eesti seisakust välja viia.
“Ma näen, et Taavi Rõivas on uljalt sõrme püsti hoidmas, mis tähendab, et ta on opositsiooni töösse sisse elanud,” rõõmustas Mart Helme ja lisas, et opositsioon soovib, et uus koalitsioon oleks võimalikult laia põhjaga. “Vana kartell ei tohiks jääda võimule. On nagu on, on omad poliitilised loogikad. On arusaadav, et valitsus tahab võimalikult väikest koalitsioon, aga meie poolt oleks lai koalitsioon tervitatav.”
Ratas lisas, et kõik reitingud on näidanud, et Eesti rahvas soovib laiapõhjalisemat valitsust. “Kui küsida, kes tulid esimesena Keskerakonna jutule, siis ei ole saladus, et terve selle aasta jooksul on olnud üliaktiivne suhtlus kõigi erakondadega. Kõigis erakondades on olnud skeptilised vaated tuleviku suhtes.”
Koalotsiooni omavahelist vaidlus nähes ütles Helme, et see meenutab abielulahutust kohtus, kus mõlemad pooled süüdistavad üksteist.
Nii Herkel kui ka Helme nõustusid, et valitsuse esimesed mõrad tekkisid siis, kui Reformierakond ei suutnud otsustada ning pakkus välja kaks presidendikandidaati.
Kui Taavi Rõivas kordas saates, et uue valitsuse puhul on jätkuvalt oluline eelarve tasakaal, siis Jüri Ratas sellest dogmast kinni ei hoia: ” Peaküsimusteks on Eesti inimeste hakkamasaamine, majanduse seisakust väljatoomine ja julgeolekupoliitika.”
Rõivas, kes jätkuvalt eitab Eesti seisakut, ütles, et sellest rääkimine solvab palehigis töötavaid inimesi ja ettevõtjaid. “Mis jutt see seisakust on? “Te alavääristate Eestit! Lõpetage Reformierakonna kottimine!”
Rõivase kaitsva ja õpetuse jagava kõne peale küsis Margus Tsahkna, kas nad peavad osalema “selles patroneerivas kõnestiilis”.
Ossinovski ütles Rõivasele, et seisakujutt ei ole inimeste ja ettevõtjate solvamine. “Nad on teinud tublit tööd ja viinud Eesti riiki edasi. Aga tunda on olnud, et uute ideede pardale võtmine on jäänud väheseks. Paljud ei julge ideid üldse tuuagi, kuna neid ei võeta jutule.”
Herkel ütles, et julgeolekuohu ja vasakpöördega hirmutamine oli Reformierakonnast kõige magedam. “Mina küll ei arva, et Jüri Ratase ja lepinguga Keskerakond oleks julgeolekuoht.”
Ratas rääkis veel saater, et tulevane koalitsioonileping ei tohiks olla pikk dokumend ning et head ideed on alati oodatud. “Põhieesmärk on meie rahvaarvu taas tõusule viimine.”
“Ma siiralt arvan, et uus koalitsioon võiks julgeid mõtteid mõelda ka maksupoliitikas, et panna tööle meie majandus- ja ettevõtluskeskkond. Kuskil sektoris võib olla vaja makse langetada. Teine näide, et peame kuskil sektoris ütlema, et peame siin tegema suure erisuse, et tuua näiteks laevad meie lipu alla.”
Ratas lisas, et vajaduse korral võib Eesti ka laenu võtta, et teha häid investeeringuid.
Helme lisas, et peaks rakendama ääremaastumise vältimiseks maksuerisusi. “Me peame saavutama selle, et meie majanduskasv on 3 protsenti, 5 protsenti.”
