"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Ahto Lobjakas: Kui Rõivas ei tajunud, mis toimub tema enda erakonnas, polnud ta peaministrina midagi väärt (0)
15. november 2016
Scanpix

Taavi Rõivase jonn hoida peaministri kohast kinni, kuna talle ei suudeta tõestada, miks ta lahti lastakse, näitas poliitanalüütik Ahto Lobjaka hinnangul seda, et Rõivas ei saa aru, millised on demokraatia reeglid. Samuti kritiseeris Lobjakas, kuidas Reformikond hakkas ähvardama julgeolekuohuga, kui nemad riiki ei juhi. "Rõivas lubas sellega Eesti tuua tükk maad Ukraina ja Gruusia poole. See on riigi ressursi ja maine raiskamine, mille eest tuleks teda, ausalt öeldes, karistada."

“Valitsuse kukkumine ja sellega kaasnenu näitab, kuivõrd vähe oli Reformierakonna Taavi Rõivase osa juhtuks valmis. Kui Rõivas ei teadnud ega tajunud seda, mis tema enda parteis toimub, ei olnud ta peaministrina suurt midagi väärt,” sõnas kolumnist Ahto Lobjakas.

Lobjakas nentis Raadio 2 saates “Olukorrast riigis”, et Rõivase minemine oli üllatavalt emotsionaalne ning ametist lahkuv peaminister tegi oma viimaseid otsuseid ainult emotsioonide ajel. “Viimases “Foorumis”  sai selgeks kuivõrd emotsionaalne kogu see värk valituses on ja kui palju tõde on Tsahkna ja Ossinovski jutus, et usaldus oli valitsuses kadunud. Mulle tundus, et see on poliitiline tühijutt, aga nähes Rõivast kui väikeste poissi, kellele sõbrad on öeldud, et temaga rohkem ei mängita, püüdis ta poistele järjest ja lakkamatult öelda, et temaga on mõtet mängida, ei ole põhjust teda välja visata. Seda sama püüdis Rõivas öelda kogu Eesti rahvale alahuul ette surutud, trotsi täis ja võib-olla natuke ka nutu äärel. Ma ei ole kunagi näinud Eesti poliitikat sellises emotsionaalses tsüklis ja mul on tunne, et Rõivas tõmbas endale sellega poliitikuna lõplikult n-ö kaane peale. Mul on raske näha teda naasmas. Vahest mõnel teisel ajastul, kus osatakse noorelt mehelt sellist emotsiooni rohkem hinnata.”   

Ajakirjanik Andrus Karnaule seevastu on sümpaatne, kui inimesed teevad otsuseid emotsioonide ajendil ega hoia end tagasi. “Jah, see on jonnimine, kui peaminister ütleb, et ei astu tagasi, aga mõnikord on jonnimine nii sümpaatne. Tõsi, “Foorumis” püüdis Rõivas end jonnivalt kiita ja kehtestada, kuna talle ei olnud kohale jõudnud, et ta pole enam peaminister. Tema lahkumiskõne riigikogus näitas, et ta ei saanud väga hästi aru, et on midagi valesti teinud ja mida talle ette heideti.”

See, et Rõivas peaministri kohast ei loobunud, jonnis ja jättis mulje, et läheb sellega kas või töövaidluskomisjoni, kuna koalitsioon ei suuda talle tõestada, miks ta asjatult ja põhjusetult lahti lastakse, näitab Lobjaka hinnangul seda, et Rõivas ei saa aru, millised on demokraatia reeglid.

Samuti seda, millist rolli ta valitsuses ja Eesti süsteemis üldisemalt täidab ning see on väga ohtlik. “Sellega käib käsikäes üks väga rumal ja hull asi, mis õnneks tõmmati pärast paari päevast joosta laskmist Reformierakonna liidrite poolt tagasi. Nimelt, kui asi muutus ametlikuks hakkasid Reformierakonna juhid vasakult ja paremalt rääkima sellest, kuidas uus valitsus on julgeoleku oht. Kuidas ei tohiks üldse valitsust vahetada, eriti praegu, kui Donald Trump on Ameerika presidendiks valitud. Jällegi toodi sisse mitu argumenti väljastpoolt parlamentaarset poliitikat, püüti mõjutada parlamendi käitumist. Sellist asja saab endale lubada vaid väga noor demokraatia. Rõivas lubas sellega Eesti tuua tükk maad Ukraina ja Gruusia poole. See on riigi ressursi ja maine raiskamine, mille eest tuleks teda, ausalt öeldes, karistada.”

Karnau lisas, et kahju, mis on Eestile välisväljaannetes ilmunud artiklite kaudu sündinud, on väga suur. “Räägiti valitsuse vahetusest kui Eesti liikumisest Euroopa Liidu ja NATO ustava liitlase juurest pigem Vene mõjusfääri. Taoliste rünnakute läbiviimisel on suured kogemused mõnel mõjukal reformierakondlasel ja Stenbocki majal. Kas meeleheide on siis tõepoolest nii suur, et hirmust valitsusest väljakukkumise pärast ollakse valmis valima kõiki vahendeid, mis teele ette tulevad? Või loodeti, et kui lääne meedias hakkavad sellised pealkirjad ilmuma, võiksid need Eesti ruumi tagasi põrkuda ja mõjutada sotse või IRLi ning sundida neid ümber mõtlema? Kokkuvõttes, sündinu on väga kahetsusväärne.”

Lobjaka sõnul viitab eelkirjeldatu Eesti riigi absurdsusele ja demokraatia ebaküpsusele. “Riik tagus endal ühe käega silma siniseks, teisega läks sinikale puudrit panema. Juhtunu meenutab Gruusias toimunut, kus samuti tehti riigi renomeele kõvasti kahju. Eestis testiti või mängiti väga rumalate ajalooliste paralleelidega.”

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.