"Laen on praegusel hetkel täiesti mõistlik. Selline kõhu kõrvalt teede ja infrastruktuuri ehitamine ei ole lahendus. Me ehitame seda ju tulevastele põlvedele ja ehk saame ka ise seda kõike nautida," ütles ettevõtja Urmas Sõõrumaa, kelle sõnul ei pea valitsus laenu kartma, kui see pannakse kasumit teenima.
Uue valitsuskoalitsiooni ettepanekud maksusüsteemi muutmise osas on löönud ettevõtjad kahte leeri. Ühed leiavad, et maksumuudatused on vajalikud, ja teised on kindlal seisukohal, et praegused moodustatava valitsuse ettepanekud tekitavad veel suuremat kahju ja reaalselt ei paranda praegust olukorda.
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa hinnangul väärivad mitmes ettepanekud kaalumist. Ta pole riigilaenu vastu, kui sellega parandatakse infrastruktuuri, aga laenuga ei tohiks hakata lappima sotsiaalsfääri auke.
“Laen on praegusel hetkel täiesti mõistlik, selline kõhu kõrvalt teede ja infrastruktuuri ehitamine ei ole lahendus. Me ehitame seda ju tulevastele põlvedele ja ehk saame ka ise seda kõike nautida,” ütles Sõõrumaa.
Majandusteadlase Olev Raju arvates on Reformierakond kogu aeg rääkinud sellest, et nemad ei suurenda Eesti Vabariigi laenukoormust mitte mingil juhul, aga tegelikult on laenukoormus protsentuaalselt tõusnud kahekordselt. Protsentides SKPga võrreldes on laenukoormus kasvanud korralikult.
“Ilmselt oleks mõistlik praegu laenu võtta, sest hetkel on ka laenuprotsent nullilähedane a kui keegi annab mulle oma raha kasutada, siis muidugi võiks kasutada nii kaua, kui saab,” selgitas Raju.
Sõõrumaa rääkis, et Eesti on olnud oluline kaubateede lüli. Kahjuks on see uks sulgunud. Sõõrumaa sõnul tuleb Eesti pea olematul tööjõuturul midagi head välja mõelda, toota ning müüa välismaale. Olulised on ka lennu- ja laevaühendused.
Raju arvates on küsimus selles, mida veel saaks majanduse elavdamiseks ära teha, sest Rõivase valitsuse poolt tehtud eelarve on juba riigikogus lugemise läbinud. “Uues eelarves on arvestatud sellega, et maksutulud kasvavad ja sellest kasvab ka SKP, aga selge on see, et see kasv nii kiiresti ei tule, kui eelarvesse sisse oli kirjutatud,” rääkis Raju.
“Bürokraatia kärpimine oleks üks asi, mida peaks tegema, sest mida vähem paberimajandust, seda mõnusam ettevõtlus,” lisas ta.
Sõõrumaa hinnangul on lootust, et Eesti inimesed tulevad tagasi kodumaale vaid siis, kui neil on selleks põhjust, aga pigem peaks riik olema valmis selleks, et võõrtööjõudu on vaja sisse osta.
“Minu seisukoht on see, et kui neil ei ole kohta, kuhu tagasi tulla, siis parem töötagu kuskil maailma suurte firmade juhtivatel kohtadel ja sellest on Eestile rohkem kasu, kui vireleda mingisuguse tühise kohapeal Eestis oma kõrghariduse ja heade oskustega,” lisas Sõõrumaa.
Rajul on hea meel, et uus võimuliit aktsiise ei tõsta, see on ettevõtjatele hea uudis. Ta usub, et ka sotsiaalmaksu alandamise tühistamine ei tohiks protesti tekitada, sest see oli nagunii kosmeetiline parandus.
Tulumaksuvaba miinimumi puhul on aga kaks valikut, rääkis Raju. “Kas tõsta tulumaksuvaba miinimumi või tõsta miinimumpalka, mis on peaaegu sama tulemusega sotsiaalsfääris. Tulumaksuvaba miinimumi on väga kitsilt aastate jooksul tõstetud ja sellepärast on ta ka teatud nõuetest maha jäänud. Miinimumpalga tõstmine pressiks survet teaduse ja tehnika progressile,” lisas Raju. Loomulikult tuleb ka tulumaksuvaba miinimumi tõsta, sest see on ajast ja arust. Tulumaksuvaba miinimumi mõte on see, et ei maksustata neid summasid, mis tegelikult tuleb vaesematele elamise ja tarbimisega nii kui nii tagasi maksta,” ütles Raju.
Kui küsimus on käibemaksu või tulumaksu tõstmises, siis Raju hinnangul käibemaksu mittetõstmisel jäävad hinnad madalamaks ja on võimalik kasumit saada, sest ega tulumaks ei tõsta hinda, vaid käibemaks. “Mulle tundub, et siin on sellise esimese põlvkonna ärikate suhtumine, et “ega mina ei maksa tulumaksu ega sotsiaalmaksu, aga riigi käest tahan saada väga head tervishoiuteenust”,” selgitas Raju.
“Esimese põlvkonna ettevõtjatele kindlasti ei meeldi, kui hakatakse maksustama kasumit. Praegu on nii, et kasum saadakse kätte ja seda saab hoida 25 aastat arvel ilma, et see midagi maksaks, aga see on majandusliku passiivsuse stimuleerimine,” ütles Raju. Ta lisas, et juba keskajal teati, et raha peab ringi käima, sest muidu ta midagi sisse ei too.
