"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
ALLAR JÕKS: Heaks hariduseks ei pea tingimata eliitkooli minema (1)
22. november 2016
Scanpix

"Kooli arengu jätkusuutlikkus ei ole haldusreformi vaadeldes veel selge. Tihti võib juhtuda see, et tõmbe keskused liiguvad hoopis mujale. Millistel kaalutlustel hakkavad omavalitsused koole sulgema, on oluline küsimus," ütles vandeadvokaat ja endine õiguskansler Allar Jõks. 

Lastekaitse Liidu aastakonverentsil arutati paneeldiskussioonis kuidas saaks kõik lapsed omada võrdseid võimalusi hariduses.

Haridus –ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Marianne Rikka arvates on küsimus kahetine – kas peaks loodama süsteem, kus kooli pidaja on kohalik omavalitsus või peaks koolid siiski jagama. 

“Me räägime koolist, mille kaudu tagatakse tasuta ja võrdne haridus kõikidele lastele. Ükskõik kuhu kooli lapsevanem oma lapse paneb, peab ta olema kindel, et tema laps ei jää millestki ilma,” selgitas Rikka, kes rõhutas munitsipaalkoolide hariduse kvaliteedi olulisust.

Endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangul ei pea hea haridustaseme puhul alati rääkima eliitkoolidest. “Kui minu laps käis elukohajärgses koolis oli tal huvitav ja põnev, kui ta läks eliitkooli, siis seal oli ka põnev aga seal muutus õppimine ka palju pingelisemaks. Elus saab väga hästi ka edasi jõuda siis kui sa pole ülikoolis käinud,” lisas Jõks.

Jõksi hinnagul on eliitkoolide  teema üle pigutatud ja see pole eesti hariduse seisukohast  kõige olulisem.

“Õiguskantslerina tegin ettepaneku, et maksimaalne klassi suurus oleks 24 last. Eliitkoole hinnatakse ilmselt sellepärast, et nad on glamuursemad ja uhkemad aga see ei tähenda, et väike kool ei saaks samasugust ja paremat haridust pakkuda,” selgitas Jõks.

Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Madis Reemanni arvates ei ole hetkel hariduse kihistumist märgata aga ilmselt peab tulevikus selle küsimusega siiski tegelema.

Lastekaitse Liidu Noortekogu liikme Robert Pärnpuu arvates mängivad võimalikul kihistumisel rolli ka erakoolid. “On tekkinud suhtumine, et kui sa millegi eest maksad, siis saad ka parema kvaliteedi. Seda ka vanemad ootavad, et neil oleks targemad lapsed,” nentis Pärnpuu. 

“Tulevikus me ilmselt ei tõde seda, et meil on erivajadusega õpilasi, sest igal õpilasel võib mingil hetkel tekkida erivajadus. Kui me ei õpeta koolis vaid süsteemi ja õpikut vaid lähtume õpetamisel õpilase vajadusest, siis me arvestamegi õpilaste vajadustega ka laiemalt,” lisas Rikka.

  

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

vaid eliitkoolid
23. nov. 2016 07:10
Lugupeetavad Eesti on väike olematu rahvastikuga riik ja Eestis iga kool saab olla vaid eliitkool - eesti lapsi tegelt olematu arv. Võrdleb Eestit näituseks 200 miljonilise Nigeeriaga või siis Pakistaniga. Eestis ei ole tegelt lapsi ja seega iga eesti laps on vaid eliitkoolis. Teisiti ei ole lihtsalt võimalik. Igas korralikus neegrikülas on lapsi rohkem kui terves Eestis.