"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tartu Ülikooli dotsent Dagmar Kutsar: paljude koolikiusamiste algatajad on õpetajad (4)
22. november 2016
Scanpix

"Eesti lapsed on kurvad, koolirõõm paljudel juhtudel puudub. Tegelikult vajavad ka õpetajad hingehoidlikku arengut, sest vahel käituvad ka nemad nii, nagu nende endi perepagas neile dikteerib," nentis Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar, kelle sõnul võivad õpetaja mõtlematud sõnad muuta lapse teiste kiusamise ohvriks. 

Rahvusvahelises, 16 Euroopa riiki hõlmanud uuringus küsiti, mida lapsed oma õigustest arvavad. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsendi Dagmar Kutsari selgitustel jagunesid lapsed uuringu kohaselt nelja gruppi. Esimene grupp lapsi oli lihtsalt segaduses ja ei olnud väga kindlad, millised nende õigused üleüldiselt on. Teine grupp lapsi olid realistid ja kinnitasid, et  kui vanematel on õigused, siis peavad ka lastel olema õigused. Kolmas grupp koosnes lastest,kes olid täiesti teadlikud, mis nende õigused on. Neljas grupp lapsi oli aga  loobujate grupp, kes andsid oma õigused vanematele edasi ja olid ka nõus sellega, kui vanemad juhivad nende elu ja teevad nende eest otsuseid.
“Praegusel hetkel alles arvutatakse välja erinevaid meetodeid , kuidas mõista laste antud vastuseid,” lisas Kutsar.

“Koolimeeldivus hakkab kahanema aga nelja aastaga neljakordselt. Eriti Eestis lähevad tüdrukud kooli suurte ootustega. Neid tüdrukuid, kes aga hiljem koolis ei tunne ennast hästi on väga suur protsent. Kui õigus turvalisusele ei ole kindlustatud, siis laps ei tunne ennast kuskil turvaliselt,” selgitas Kutsar. 

Kutsari selgitustel oli aga Eesti uuringus käsitletud Euroopa riikidest madalaimal tasemel kui õpilastelt küsiti, kas õpetaja arvestab tema arvamusega klassis.

“Palju sõltub sellest, milline on lapsel kodu ja keskkond, kuidas saavad vanemad ühiskonnas hakkama ja ka see milliseid otsuseid teevad poliitikud. Väärtused ei eksisteeri vaakumis, inimesed moodustavad perekondi ja loovad perekonna,” ütles Kutsar.

Kutsari hinnangul sõltub lapse areng ka sellest, kas vanemlikud oskused on head, kas peres on vaesust ja töötus ja vägivalda.
Tulenevalt sellest sõltub lapse areng ka kogukonnast üldiselt. “Suur tõenäosus on sellel, et see kuhu sa sünnid, see loob sulle võimaluste klaaslae,” nentis Kutsar.

“Teiselt poolt on laps ka klaaspõranda peal. Kui vanem jääb töötuks, siis laps kukub koos perega. Tekib dilemma, kas aidata peret läbikukkumise eest või aidata ainult last,” lisas Kutsar.

“Ka laps on eesmärgipärane ühiskonnaliige, oma eesmärgi poole püüdlev, seega, tal on vaja arendada oma potentsiaali. Ühiskonna toel saab aidata tal läbi murda sellest klaaslaest,” selgitas Kutsar.

Ühiskonnas peame Kutsari sõnul aru saama, millised on ebavõrdsuse ohud ja riskid. 

“Lähenemine peaks olema nii ratsionaalne kui efektiivne. Me räägime ja arutame aga ka tegutseme efektiivselt. Parim viis siin on kuulata lapsi ja luua diskussioon,” lisas Kutsar.

Kutsari hinnangul mõjub ka pidevalt ja kiirelt muutuv elu laste üldisele arengule. Lapsed elavad väga muutuvates elustruktuurides, neil on tihti perekondi mitu. Koolis peaks õpetama lapsi nägema valikuid ja õpetama valikuid ära kasutama. 

“Eesti lapsed on ka kurvad ehk koolirõõm paljudel juhtudel puudub. Tegelikult vajavad ka õpetajad hingehoidlikku arengut, sest vahel käituvad ka nemad nii, nagu nende endi perepagas neile dikteerib,” lisas Kutsar.

Erinevate laste selgitustel on välja tulnud ka see, et paljude koolikiusamiste algatajad on õpetajad, lisas Kutsar. 

“See ei pruugi õpetaja poolt olla otsene kiusamine aga ta võib anda mingi märgi või öelda midagi õpilasele, mis annab teistele õpilastele noodi, et teda võib ja saab kiusata. Selle õpetajal võib olla professionaalsus aga ta võib sama olla ka ise hädas, nagu paljud teised inimesed ja seega peavad ka õpetajad abi saama,” selgitas Kutsar.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Ohoo
26. nov. 2016 21:47
Ma ütleks, et see on ääretult vale väide, lausa häbematu.
Kas ikka on?
23. nov. 2016 07:02
Äärmiselt kahtlane väide, et õpetajad algatavad koolikiusamist? Ilmselt ühiskondlikud muutused toovad kaasa osade õpilaste kohati lubamatu ja tegelt olematu koduse kasvatuse.
Nonoh
22. nov. 2016 22:49
Pole õige. Mitte üks õpetaja ei käitu ebasündsalt ja kui tal mõni mõtlematu sõna tuleb suust nagu loll, rumal või midagi sarnast, siis on see tuleneb vaid sellest, et õpilane on ta välja viinud endast. Õpilaste halb käitumine on koduse kasvatuse tagajärg, kus sageli vanemad lausa kaklevad ja kasutavad ebatsensuurseid sõnu. Vahest juuakse ja laps näeb seda pealt. Üksikvanem võib partnereid koju tuua ja laps näeb pealt seda, mis pole tema silmade jaoks mõeldud. Vahest valetavad lapsed õpetaja peale kartes saada karistada vanematelt halva hinde pärast. Eliitkoolides sellist probleemi pole. Seal on õpilased, kes tahavad teadmisi saada ja ei sega teisi ning õpetajad on nende meelest head ja õiglased nagu nad tegelikult ka on.
W.
23. nov. 2016 16:37
Ei nõustu, et eliitkoolides selliseid probleeme pole. Et eliitkoolide lapsed on nunnud ja teistes koolides õppijad on siis pahadpahad?