"Tekkinud on olukord, kus noorem põlvkond ei saagi praegustes oludes iseseisvalt jalgu alla. Laenudega seotakse ennast 30-40 aastaks pangaorjusse. Pankadele makstakse aga laen tagasi peaaegu kahekordselt," ütles sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid ja lisas, et rahalised raskused mõjutavad omakorda ka pereplaneerimist. "Kui tahetakse tõesti käsitleda rahvastiku protsesse, siis ei saa teha üleskutseid, et "tulge nüüd kodumaale tagasi elama".
Hiljutisest tarbija maksekäitumise uuringust selgus, et paljud vanemad arvestama tõsiasjaga, et nad peavad oma lapsi ilmselt toetama rahaliselt ka siis, kui nad on kodust välja kolinud. Vaid 18% vastanud vanematest arvas, et nad ei pea seda tegema.
Emeriitprofessor Ülo Vooglaiu hinnangul on tegemist suure sotsiaalse probleemiga, mida on aastaid ignoreeritud. “Vastuolu vajaliku ja tegeliku vahel ongi see, mis on meil probleemiks. Kui meil on ükskõik, siis probleemi ei ole, aga kui me leiame, et see on ebanormaalne, siis saab ka avastada, miks selline olukord on kujunenud,” ütles Vooglaid.
Ka pereplaneerimist mõjutab see, kui tuhanded inimesed ei saa rahaliselt jalgu alla, nentis Vooglaid. “Siin on väljarände ja iibe seos väga selge. Kui tahetakse tõesti käsitleda rahvastiku protsesse, siis ei saa teha üleskutseid, et “tulge nüüd kodumaale tagasi elama”.”
“Kuidas siia kodumaale peaks saama tagasi elama tulla? Ei saa ju. Selliseid propagandistlikke hüüatusi ei ole mõtet teha, sinna taha on vaja reaalsed mehhanismid tekitada,” selgitas Vooglaid.
Vooglaiu hinnangul ei ole meil ühiskonnateadust enam olemas ja see on ära kaotatud täiesti teadlikult. Kui riigikogu tahaks tellida mingisugust uuringut, siis see oleks võimatu, sest sellist seltskonda inimesi, kes suudaksid nii põhjalikku analüüsi läbi viia, ei ole enam olemas, ütles Vooglaid ja lisas, et see teadusharu tuleb taastada.
“Ma isegi natukene loodan, et nüüd seoses võimuvahetusega hakkab ehk ka Stenbocki maja ja miks ka mitte Toompea aduma seda, et majandust ei saa edendada tegeles majandusega,” ütles Vooglaid. Tuleb hoopis tegeleda selle osaga, millest majandus sõltub.
“Reformierakond ei saanud sellest aru mitmeid aastaid ja lükkas tagasi kõik selleteemalised ettepanekud. Tavaliselt on nii, et põhjendamatult mingisugustele ametikohtadele asunud inimesed hakkavad otsekohe hoolitsema selle eest, et keegi ei saaks teada, mida nad oskavad ja millest aru saavad,” selgitas Vooglaid. Need inimesed tõrjuvad asjatundjaid. “See on ühiskonna vähktõbi ja bürokratiseerumise põhi,” lisas Vooglaid.
Taolise suhtumise juured lähevad Vooglaiu sõnul aga väga sügavale.
Lapsed ja noored on Vooglaiu selgitustel ka üleüldiselt raskes olukorras, sest neil puudub elukogemus. Juba paariaastasele lapsele peab õpetama omanditunnet, et ta saaks aru, mis talle kuulub.”Sealt edasi tulebki arusaam, kui palju miski maksab ja et raha saamiseks peab midagi produktiivset tegem. Ei saa olla sellist suhtumist, et lihtsalt raha võetakse seina seest,” selgitas Vooglaid.
Samuti on oluline selgitada lapsele asjade ja tegevuste väärtust, mitte raiskamist.
Vooglaiu hinnangul on praegu probleem sotsiaalmajandusliku mõtlemisega. Majandust ei tule eraldi õpetada, vaid harivad kõik institutsioonid ühiskonnas, eriti kodu. Seega iseseisvalt toimetulemise õpe kuulub kasvatussüsteemi juurde, see ei sisalda ainult raha, vaid ka hügieeni ja tervist, lisaks ka austust teiste kaasinimeste vastu.
“Rahakasutamise süsteemi õpetamisest ei piisa üksi, see peab olema süsteem, mida õpetatakse,” ütles Vooglaid. Kui süsteemi pole, on kogu tegevus ebaefektiivne, ja see ongi juhtunud.
Tänapäeva noor on Vooglaiu hinnangul märksa hullemas olukorras kui 50 aastat tagasi, sest ei käsitleda elu – selle rütmi, pingeid, kvaliteeti ja aega.
“Kui arstid räägivad elust, siis inimene on kas elus või surnud, aga ühiskonna seisukohast rääkides me küsime “Kuidas elad?” ehk kuidas käsi tegelikult käib,” ütles Vooglaid.
“Eesti on tegelikult üleni vaene ja mitte sellepärast, et meil 50 või enam aastat tagasi valitses teine võim, vaid sellepärast, et toimub globaalne ebakompetentsus nii juhtimises kui haldamises ja ahnus, mis ei võimalda jaotada kasumit,” selgitas Vooglaid.
Efektiivsus on infrastruktuuri funktsioon, aga kui infrastruktuur on vilets, siis ei saa olla ka tõhus, lausus Vooglaid. Võimalikult suurt osa tulust tahetakse endale jätta. “Enne sõda oli aga teadaolevalt Eestis liigkasuvõtmine keelatud,” ütles Vooglaid.
