Eesti elanikud ei kipu uue võimuliidu kavandatavate maksumuudatuste tulutoovasse mõjusse uskuma, kusjuures just vaesemad inimesed on selles osas eriti pessimistlikud.
Kõigist uuringus osalenutest vastas 38,7 protsenti jaatavalt küsimusele, kas uue valitsuse majanduspoliitika ja plaanitavad maksumuudatused parandavad nende majanduslikku heaolu. Samas 48,7 protsenti arvas, et plaanitavad muudatused pigem või kindlasti ei paranda nende heaolu ning 12,6 protsendil ei olnud seisukohta, vahendas BNS.
“Huvitav on märkida, et keskmisest skeptilisemad olid väiksema sissetulekuga inimesed ehk need, kellele need meetmed on suunatud,” ütles uuringufirma Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog BNS-ile küsitluse tulemusi kommenteerides.
Kuni 400 eurot pere liikme kohta teenivate inimeste hulgas leidis koguni 53,7 protsenti vastanutest, et uued maksukavad ei paranda nende heaolu ja 38,7 protsenti uskus, et parandavad. 400,01 kuni 700 eurot pereliikme kohta teenivatest inimestest leidis 45,2 protsenti, et maksumuudatused parandavad nende heaolu ja 42,5 protsenti, et ei paranda. Üle 700 euro pereliikme kohta teenivatest vastajatest leidis 50,2 protsenti, et maksumuudatused ei paranda ning 36,6 protsenti, et parandavad nende heaolu.
Suuremad kõikumised keskmisest olid veel peamiselt selles, kui paljud ei osanud maksumuudatuste osas sisukohta võtta. Kui keksmiselt oli selliseid kõigi vastajate seas 12,6 protsenti, siis erinevatest gruppidest puudus kõige sagedamini – 26,1 protsendil – oma seisukoht nendel, kelle ei olnud ka erakondlikku eelistust. Samuti ei osanud maksumuudatuste osas seisukohta võtta 17 protsenti alla-35-aastastest, 22,1 protsenti põhiharidusega inimestest, 16 protsenti maa-asulate elanikest.
Uue valitsuskoalitsiooni moodustanud erakondade toetajad samas usuvad, et valitsuse kavandatavad maksumuudatused parandavad nende heaolu, teiste erakondade toetajad aga mitte. “Suhtumine sõltub oluliselt vastanute erakondlikust kuuluvusest,” ütles Voog. “Uue koalitsiooni toetajad uskusid muudatuste mõju majanduslikule heaolule ning teised mitte,” lisas Voog.
Koalitsiooni juhtpartei Keskerakonna toetajatest vastas samale küsimusele jaatavalt 61,5 protsenti. Täpselt sama palju ehk 61,5 protsenti Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetajatest usub maksumuudatustest kasu saavat. Kõige skeptilisemad on koalitsioonis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) toetajad, kellest 50,5 protsenti usub maksumuudatustest kasu saavat ja 34,8 protsenti arvab, et nad pigem või kindlasti ei saa muudatustest kasu. IRL-i toetajatest arvab, et nad maksumuudatustest kasu ei saa, 32,7 protsenti ja Keskerakonna toetajatest 30,8 protsenti.
Kõige vähem usuvad maksumuudatustest kasu saavat Vabaerakonna toetajad, kellest 65,1 protsenti arvas, et nad ei saa uue koalitsiooni majanduspoliitikast kasu ja 22,5 protsenti arvas, et saavad. Reformierakonna toetajatest uskus maksumuudatustest kasu saavat 25,7 protsenti ning neid, kes arvasid, et ei saa kasu, oli 64,9 protsenti. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajatest usukus maksumuudatustest kasu saavat 38,1 protsenti ning mitte saavat 54,7 protsenti.
Kokku küsitles Kantar Emor 25. novembrist kuni 1. detsembrini vastajate kodudes ja veebiintervjuude teel 931 valimisealist kodanikku vanuses 18-74 aastat.
