Dunkerque´i linn Prantsusmaal kavatseb 2018. aastal üle minna tasuta ühistranspordile, lootes Tallinna eeskujul juurde võita ja noorendada linna elanikkonda.
“Linnapea ütles eelmises valimiskampaanias, et kuna me kaotame linnakodanikke, peaksime vaatama, mis toimub Tallinnas, sest seal on saadud tänu tasuta ühistranspordile saanud juurde palju uusi elanikke,” ütles Tartust pisut väiksemas Dunkerque´s elav Henri Briche. “Nii sündis meil idee asuda katsetama tasuta ühistransporti, õppides tundma Tallinna kogemusi.”
Rahvaarv praegu väheneb
Briche sõnul ajendas seega ühistransporti juurutama asjaolu, et Dunkerque´i ähvardas pikas perspektiivis väljasuremine. Selle illustreerimiseks näitas Briche neljapäeval Tallinnas toimunud ühistranspordifoorumil Prantsusmaa kaarti, kus olid kujutatud sealsed tõmbekeskused. Nõnda otsustati väiksemaid piirkondi rahvast tühjaks imevatele suurlinnadele siiski vastu astuda. “Dunkerque on Prantsusmaal teine kõige kiiremini kahaneva rahvastikuga linn,” nentis Briche. Ainuüksi aastatel 2006-2011 on linn kaotanud 3,7% elanikkonnast ehk 3500 inimest. Aastas lahkub ka linna lähiümbrusest umbes tuhat inimest, ja seda alates 1999. aastast.
Briche ütles, et tasuta ühistranspordist kujunes 2014. a valimiste eel Dunkerque´i praeguse linnapea kõige kõvem valimislubadus. Linnas peeti valimiskampaania käigus maha hulk debatte sel teemal ning linnaelanikud nägid, et vaja on julgeid otsuseid. Valimiste võitja asus linnapeana Briche sõnul oma lubadust ellu viima. “Piletivaba ühistransport on üks võimalus tuua juurde uusi linnaelanikke ja parandada maksude laekumist,” lisas ta.
Autodega sõitmine linnas on aastatel 1991-2015 Briche väitel suurenenud 42%, busside kasutamine aga langenud samal ajal 18%. “Eesmärk on suurendada 2020. aastaks busside kasutamist 10%, see on ambitsioonikas eesmärk. Praegu sõidab bussidega alla ühe protsendi autode või juhiloa omanikest. Meie eesmärk on tõmmata rohkem perekondi ühistransporti.”
Briche toonitas samas, et ei ole ise kuidagiviisi sõltuv oma kodulinna Dunkerque´i linnavõimudest, vaid on iseseisev uurija, kes saanud ülesandeks n-ö kõrvaltvaatajana erapooletult jälgides uurida tasuta ühistranspordile ülemineku võimalusi. Ta töötab küll koos linnavalitsusega, aidates saavutada linnapea püstitatud eesmärki ehk tasuta ühistranspordile üleminekut 2018. aastal. Jutt käib siin bussidest, sest trammid oleksid Briche sõnul Dunkerque suuruse linna jaoks liiga kulukad.
Aitaks sadu tuhandeid inimesi
Mõistagi ei puudutaks tasuta ühistransport ainult linnaelanikke, vaid ka ümbritsevaid rajoone, kokku sadu tuhandeid inimesi. “Algul mõtlesime võtta kasutusele sellise valideeritava kaardi süsteemi, nagu Tallinnas, aga meie linnapea arvas, et see on meie väikeses linnas liiga keerukas,” lausus Briche. See tähendab, et ühistranspordis sõitjatelt neil edaspidi valideerimist nõudma ei hakata ja transport on kõigile ühtmoodi vaba.
Briche sõnul kaasneb tasuta ühistranspordile üleminekuga terve bussiliinide võrgu ümberkorraldamine või ülevaatamine, et muuta see inimeste jaoks mugavamaks. Kõige enam kasutavad ühistransporti Briche sõnul tudengid, noored spetsialistid ja keskklassi kuuluvad inimesed. Seega loodavad linnavõimud, et tasuta ühistransport aitab kaasa linna rahvastiku noorenemisele. Argument, miks tasuta ühistranspordi kasuks otsustatakse, on seega lihtne ja Tallinna motiividega sarnane: kaasneva kulu katab ärikeskkonna elavnemisest ja elanikkonna noorenemisest lisanduv maksutulu.
—————————————
Uute maanteede asemel uued ideed
Tallinna esindaja Euroopa Liidu juures Allan Alaküla sõnul sai Dunkerque Tallinnast inspiratsiooni rahvusvahelise meedia kaudu. Tema sõnul on oluline ka Aubagne`i linnapiirkonna presidendina tuntud Magali Giovannangeli roll, kes on tasuta ühistranspordi veendunud eestkõneleja Euroopas.
Ühistranspordifoorumil üles astunud Poola teadlase Wojciech Keblowski sõnul kuulubki tasuta ühistranspordi Euroopas kasutusele võtmise idee Prantsusmaale: 1971. a võeti see tarvitusele Colomiersis. 1990. a järgnes Castellon Hispaanias ja 1996. a Hasselt Belgias. Seal kuulutasid tasuta ühistranspordi eestkõnelejad, et “me ei vaja mitte uusi maanteid, vaid uusi ideid”.
Kokku on üle maailma teada 107 tasuta ühistranspordi linna, neist 67 Euroopas. Üldse kõige esimesena proovis tasuta ühistransporti 1962. a Commerce linn USA-s Californias.
Paolo Vergnano Itaaliast rääkis, et Trentino piirkonnas kulub igal aastal 150 mln eurot autoõnnetuste ohvrite raviks.
