"Peaaegu pool aastat tehti tööd, et teha kindlaks, kuidas minna edasi. Minul on tekkinud lootus, et suure ajalooga suur maja ärkab taas ellu. Oleme ka valitsusega suutnud kokku leppida, et teeme seda koos," ütles linnapea asetäitja Taavi Aas.
Tallinna Linnahalli rekonstrueerimistööd valmivad ilmselt 2019. aastal ning lähevad kokku maksma üle 100 miljoni euro.
“Peaaegu pool aastat tehti tööd, et teha kindlaks, kuidas minna edasi. Minul on tekkinud lootus, et suure ajalooga suur maja ärkab taas ellu. Oleme ka valitsusega suutnud kokku leppida, et teeme seda koos,” ütles linnapea asetäitja Taavi Aas teisipäevasel pressiüritusel.
“On mängitud läbi erinevaid stsenaariume, jõutud vahepeal ka müstiliste rahanumbriteni, kuid siis tuldud tagasi reaalsusesse. Järgmine samm on projekteerimine,” märkis Aas.
Aas märkis, et hoone finantseerimine on tänaseks laias laastus paika pandud. “Koalitsioonileppest on ette nähtud umbes 40 miljonit eurot. Millisel moel see raha tuleb, on täna veel vara öelda. Pole selge, kes on partner – kultuuriministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts või keegi muu,” rääkis ta.
“Arvestades seda, et [konverentsikeskuse ja kontserdisaali] kogumaksumus on umbes 80 miljonit eurot, siis riigi panus tuleb umbes pool. Kui panite tähele, siis konverentsikeskuse maksumus ongi umbes pool. Merepoolses osas on veel kõik võimalused avatud, kas seda rahastab riik või erapartnerid,” sõnas Aas.
Tema sõnul kuulutatakse projekteerimishange välja selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses, 2018. aastal alustatakse eeldatavalt ehitusega ning rekonstrueerimistööd valmivad loodetavasti 2019. aastaks.
Linnahalli projekteerimise lähteülesande kohaselt jagatakse hoone kolmeks osaks. Endise jäähalli osasse luuakse rahvusvahelise konverentsikeskuse peamine osa. “Heas mõttes kongresside palee,” kirjeldas konverentsikeskust lähteülesande koostaja Allians Arhitektid OÜ arhitekt Indrek Tiigi.
“Koostöös Tallinna linna muinsuskaitseosakonnaga oleme otsustanud, et võib jäähalli lammutada ja uuesti üles ehitada, arvestades muinsuskaitsetingimusi. Oleme kavandanud sinna ruumi 2500 delegaadile ning 12 saali erinevate suurustega. Oleme arvestanud, et kontsertsaali osa saab samuti konverentsitegevuseks kasutada,” sõnas Tiigi.
Jäähalli katusele võiks Tiigi sõnu rajada 4000-ruutmeetrise ajutise transformeeritava ruumi klaaskonstruktsioonidega. “Eesmärk on, et seal saaks ikka jalutada ka,” märkis Tiigi.
Konverentsikeskuse eeldatav maksumus on 35 miljonit eurot, millest 27,5 miljonit eurot kulub jäähalli osale, 7,5 miljonit eurot maksaks ristkasutatav pind, mis kuuluks juba hoone teise osa, kontserdisaali koosseisu.
Jäähalli on plaanitud ka black-box tüüpi teatrisaal ning kinosaal.
Linnahalli keskosasse plaanitava kontserdisaali ehitusmaksumus oleks 39 miljonit eurot, millele lisanduks 20 miljonit eurot lavatehnoloogia hankimiseks ehk kokku 59 miljonit.
Tiigi sõnul on kaalumisel kaks võimalust saali ehituseks. Esimene variant oleks luua loomuliku akustikaga saal, teine võimalus ehitada helivõimendusega saal klassikalise muusika esitamiseks. Mõlemal juhul oleks saalis 3500 kohta. “Mõnevõrra on vaja kohti vähemaks võtta saalis, kuna praegu on istmed liiga väikesed,” märkis Tiigi.
Kontserdisaali on tema sõnul ette nähtud ka ruumid kontsertorganisatsiooni kohapeal resideerimiseks.
Linnahalli kolmas, merepoolne osa rekonstrueeritakse Tiigi sõnul originaalilähedaselt ning sinna rajatakse avalikkusele suunatud äri- ja teeninduspinnad. “Oleme arvestanud, et praegu Tallinna linnale kuuluv sadam jääb ka alles ühte hooneplokki, teise plokki võiks tulla restoranid, kohvikud,” sõnas Tiigi. Selle osa brutopindala on 3300 ruutmeetrit ning hinnanguline ehitusmaksumus 3,1 miljonit eurot.
Hoonet ümbritseb umbes viis hektarit välialasid, mille korrastamine maksab suurusjärgus 4,2 miljonit eurot. Hetkel on töös nende alade detailplaneering, koostamisel on ka muinsuskaitse eritingimused.
Linnahalli parkimist on Tiigi sõnul võimalik korraldada praegustel niinimetatud tammepargi aladel, mis on jäähallist ida ja lääne pool. “Täna seal keegi ei pargi. Seal võiks olla märksa inimsõbralikum ruum, kus on ruumi nii parkimisele kui jalutajatele. Tammed oleks linna kopsud heas mõttes. Põhimõtteliselt oleks võimalik ka jäähalli alla parkimiskorrus rajada, seda ma veel täpsustame. Mujale Linnahalli alla parkimist rajada ei saa, sest seal pole keldrit,” sõnas ta.
Linnapea kohusetäitja Taavi Aas märkis, et parkimist saab korraldada ka Linnahalli kõrval aadressidel Logi 7 ja 9 asuvatel kinnistutel. Samuti on tema sõnul maa-alune parkimine juba plaanis rajada Merko Ehitusele kuuluval krundil, mis asub samuti Linnahalli kõrval.
“Kindlasti on võimalik parkimispindasid ristkasutada. On olnud ka esmane kohtumine Logi tänava kinnistute suhtes arendajatega, et saada nendepoolset sisendit. Parkimisfunktsioon muidugi kinnistute väärtust vähendaks, samas annab ristkasutuse võimaluse parkimismahtudele,” sõnas Aas.
Linnahalli kogu suletud netopind on 37 000 ruutmeetrit, hoonel on neli korrust.
