"Eestis on teadaolevalt kaks järjekorda, üks selleks, et saada arsti juurde ja teine selleks, et panna ennast järjekorda, et arstijuurde saada," nentis arst ja poliitik Peep Põdder, kelle sõnul oleks pidanud tervishoiurahastamise süsteemi muutma juba neli aastat tagasi. "Riik ei saa enam sellise noore ühiskonna mentaliteediga  tervishoiusüsteemi rahastada."

Arstide Liidu üldkogul esitatud avalduses nõutakse valitsuselt järjekordselt arstiabi jätkusuutlikkuse tõstmist Eestis. Avalduses nenditakse, et loota, et olukorra päästavad uued e-lahendused, personaalmeditsiin, koondumine võrkudesse ja keskustesse, erakindlustus või järjekorrast möödaostmine, on enesepettus. Kõlama jääb ikka ja jäle lause “Paremaks arstiabiks on vaja lisaressursse.”

Arsti ja poliitiku Peep Põdderi hinnangul  on tervishoiu alarahastatuse probleem tegelikult juba väga vana. Rahastamisprobleemi pole poliitikud võimelised olnud lahendama kuniks selleks survet ei avaldata. “Küsimus ei ole tegelikult hetkel arstide palkades ega arstide isiklikes huvides, vaid selles, et praegu kehtiv haigekassasüsteem sellisena, nagu ta on, ei kata enam kogu vajadust ära ja sellepärast streigitaksegi,” selgitas Põdder.

Põdderi hinnangul on selge, et haigekassa reserve saab kasutada vaid aasta või  kaks, põhiprobleemi edasilükkamiseks ei muuda see  süsteemi. “Minu kindel hinnang on see, et enam ei aita mingisugused ümberkorraldused tervishoiusüsteemi sees, stiilis, et paneme midagi kinni ja teeme midagi lahti. See efektiivsus on juba saavutatud ja nüüd on vaja leida raha tervishoiusüsteemi süsteemi väljaspoolt,” ütles Põdder. 
Põdder leiab, et pigem aitab kogu olukorda leevendada ühe protsendi  juurde andmine riigieelarvest.

Põdder lisas, et selline järjekordade kummina venitamine on  toimunud juba aastaid. “Eestis on teadaolevalt kaks järjekorda, üks selleks, et saada arsti juurde ja teine selleks, et panna ennast järjekorda, et arstijuurde saada,” nentis Põdder.
“Sisuliselt on juba kolm neli aastat väga pingul olukorras tehtud seda tööd,” jätkas Põdder.

“Küsimus on ju ka selles, et isegi siis kui saadakse arsti juurde ja arstil on selge kui palju tal on raha ja missuguse hulga peale ta peab selle ära jagama, siis hoolimata sellest peab  arst tegema  valiku, milliseid uuringuid patsiendile  teha ja mida mitte, ” lisas Põdder. 
Põdderi selgitusel on nüüd läinud hinda vanemad kolleegid, kellede ustele koputatakse diagnoosi kinnitamiseks. “Noored arstid ei ole enam harjunud niimoodi kuulamise ja koputamise teel diagnoosima, neile on aparatuuri rohkem kõrvale vaja aga selle jaoks enam raha pole,” sõnas Põdder.

Põdder jätkas, et küsimus ei ole raha efektiivses suunamises, vaid selles, et elanikkond vananeb ja raha raviks on üha rohkem vaja, olenemata sellest, et rahva arv on vähenenud. “Mõtlema süsteemi muutmise peale oleks pidanud juba kümme aastat tagasi ja tegutsema oleks pidanud hakkama neli või viis aastat tagasi,” nentis Põdder.
“Riik ei saa enam sellise noore ühiskonna mentaliteediga  tervishoiusüsteemi rahastada,” jätkas Põdder.

“Eelmine valitsus tahtis alandada sotsiaalmaksu määra  1% võrra aga tegelikult peaks seda mitte alandama  ja veel riigi poolt ühe protsendi juurde andma, mis riigieelarvest ei ole suur summa aga see päästaks oluliselt ,” selgitas Põdder .

Arstide Liidu ühisavalduses tõdetakse ka kurvalt, et esimene “süst” – 20. septembri hoiatusstreik, ei toonud piisavat paranemist, seetõttu on  alustatud  valmistumist pikemaks ning tõhusamaks “ravikuuriks”.
Üldkogu annab eestseisusele volitused vajaduse korral katkestada töörahu. Selle ärahoidmiseks oodatakse  hiljemalt 15. veebruariks valitsuselt otsuseid, mis tagavad patsientidele vajaliku arstiabi nii järgmisel aastal kui ka edaspidi.