Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt kahaneb sel aastal 7,3 protsendini tõusnud palgakasv järgmisel kahel aastal hädise 5 protsendini. "Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele jõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui varem arvatud." Eesti majanduse kasvuvõimekust vähendab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasiku sõnul enim kohalike ettevõtete järjest kahanevad investeeringud. 

Eesti Pank langetas Eesti majanduse tänavuse kasvuprognoosi 0,8 protsendipunkti võrra 1 protsendile. “Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal kriisijärgse perioodi aeglaseimaks,” märkis Eesti Pank prognoosi kommenteerides.

Ennustustest oluliselt madalama majanduskasvu peamisteks põhjusteks peab Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik nii Venemaaga seotud kaubandusprobleemidest ja ka madalat Nafta hinda. “Tõsisem mure majanduskasvu pärast on see, et me oleme viimastel aastatel näinud seda, et Eesti ettevõtted investeerivad järjest vähem. See on meie hinnangul juba hakanud vähendama ka Eesti majanduse kasvuvõimekust. Kui me varasematel aastatel eeldasime, et kasvõimekus jääb 3-4 protsendi vahele, siis praegu küündib ta vaid veidi kahest protsendist üle,” selgitas Kaasik raadio KUKU intervjuus.

Palgakasv pidurdub

Kui eelmisel aastal kasvas keskmine brutokuupalk 5,9 protsenti ja käesolevaks aastaks prognoosib keskpank 7,3-protsendilist palgakasvu, siis aastatel 2017 ja 2018 hindab Eesti Pank keskmise palga kasvuks 5 protsenti aastas. “See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele jõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt, kui varem arvatud.”

Sel sügisel lõppes üle kahe aasta väldanud hinnalangusperiood ning inflatsioon on hakanud kiirenema, märkis Eesti Pank majandusprognoosi kommentaaris. “Kuna samal ajal toimub palgakasvu aeglustumine, siis jääb jaemüügi ja eratarbimise kasv senisest aeglasemaks.”

Ettevõtjad ei investeeri

Olukord on pangajuhi sõnul murettekitav. “Mure üheks selgituseks on ka see, et ettevõtete kasumlikus on vähenenud. See tuleneb peamiselt küllaltki kiirest palgakasvust ja sellest, et ettevõtete tootlikkus ei ole sellele järele jõudnud,” rääkis Kaasik. “See on kindlasti murettekitav, sest kui ettevõtted teenivad vähem kasumit, siis on ka nende tahtmine investeerida väiksem.”

Uuele valitsusele soovitab Eesti Pank Kaasiku sõnul majandusele täiendavat lisastiimulit mitte anda. “Kui vaatame tööturu olukorda, siis seal on seis väga hea. Kui valitsus hakkab läbi eelarvepoliitika ja täiendavate kulutuste veelgi rohkem riigisektorisse töökohti looma, siis see kindlasti ei aita majanduse tasakaalustatud arengule,” rääkis Kaasik. “Kindlasti oleks tarvis, et ettevõttete tootlikkus ja ekspordivõimekus hakkaksid lähiaastatel kasvama. See peaks olema võti, et näeksime ka Eesti majanduse kiiremat kasvu.”

“Valitsusel kindlasti on mitmed võimalused sellele kaasa aidata, kuid jäme ots on siiski ettevõtete enda käes,” ütles Kaasik.
Valitsuse lisastiimul võib lühiajaliselt majanduskasvu ergutada, kuid pikemas perspektiivis halvendaks see majanduse konkurentsivõimet, takistades tööjõukulude kasvu normaliseerumist ning pärssides seeläbi ettevõtete investeeringuid, rääkis Eesti Panga president Ardo Hansson Eesti Panga värske majandusprognoosi tutvustusel, vahendas BNS.

Ta märkis, et prognoosi järgi on eelarve järgmistel aastatel liikumas nii struktuurse kui nominaalse eelarvepuudujäägi juurde. Kui varasematel aastatel on lõtva olukorda tasandanud see, et kiiresti on kasvanud tööjõukulud ja seeläbi eratarbimine, siis eelolevail aastail hakkavad need näitajad taanduma, rääkis Hansson.