"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
TÜ teadlased tegid läbimurde taimede CO2 tajumise mõistmisel (0)
15. detsember 2016
Scanpix

Tartu Ülikooli (TÜ) teadlased tegid ülikooli teatel läbimurde teadmistepõhise põllumajanduse arendamisel ja vettsäästvate toidutaimede aretamisel.

Õhu süsihappegaasi kontsentratsioon on viimase saja aasta jooksul järjepidevalt kasvanud, mõjutades kliimat ja taimestikku, teatas TÜ pressiesindaja neljapäeval BNS-ile. Siiski ei ole praeguseni selge, mil moel see mõjutab taimede eluvõimet ja saagikust – tunnuseid, mis on jätkusuutliku toidutoomise alustalad.

Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Siiani teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab.

TÜ tehnoloogiainstituudi teadlaste juhtimisel avastati taimsete valkude koostöömehhanism, mida taimed rakendavad oma veekasutuse ja kasvu reguleerimiseks õhu süsihappegaasi ehk CO2 taseme muutudes. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

Eesti teadlaste juhtimisel läbi viidud uurimistöös, kus osalesid ka Soome, USA ja Hiina teadlased, avastati, et mitmetel õhulõhede regulatsioonis osalevatel valkudel on CO2 tajumisel väga olulised ja seni teadmata olnud ülesanded.

Professor Hannes Kollist rääkis, et kasvava süsihappegaasi taseme ja muutuva kliima tingimustes on väga oluline mõista eluslooduses toimivaid molekulaarseid mehhanisme. “Eriti oluline on selgitada neid protsesse taimedes – organismides, mis annavad meile lisaks toidule ja hapnikule ka paljude kemikaalide, nagu näiteks ravimite, maitse- ja lõhnaainete ning ehitusmaterjalide lähteprodukte,” sõnas ta.

Tartu teadlaste eestvõttel on juba algatatud jätku uuringud, kus kontrollitakse avastatud mehhanismi toidutaimedes, näiteks tomatis ja riisis. Jätkatakse ka uuritud valkude struktuuri kirjeldamist. Töö praktiline eesmärk on aretada efektiivsemaid taimi ning töötada välja ühendeid, mis võimaldavad suurendada taimede veekasutuse efektiivsust.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.