Õhus on jälle loomeliitude pleenumi aegset hõngu. Nüüd kirjutas hulk kultuuriinimesi ja loodusetundjaid, nende seas Mati Kaal ja Aleksei Turovski, kurja kirja meie riigi juhtidele. Neid toetas petitsiooniga veel ligi 6000 inimest. Kõik nad väljendavad sellega oma nördimust ja muret, et neil, kes meie elu üle otsustavad, on kadunud aukartus metsa ees.
Raielubasid on antud järjest lahkemal käel ning pole ime, et tühjad augud meie metsades riivavad väga valusalt silma ja tekitavad ängi. Mida aga peavad tegema need metsaasukad, kellelt on kodu ära võetud? Tavapäraste seene- ja marjakohtade kadumisest pole mõtet rääkidagi. Metsaga käiakse ümber nagu raha sisse toova toormaterjaliga. Just nagu oleksid elusad puud mingid telliskivid või ehitusplokid.
Mati Kaal on koguni arvamusel, et valge inimene on täielik looduse äpardus, sest ta ei saa enne aru, et raha pole söödav, kui viimane taim ja loom pole ära kadunud.
Paistab, et me tormame saamahimus järele ahvima kõiki neid lollusi, mida meist lääne pool asuvad riigid on teinud, ja üks suuremaid neist on olnud kindlasti metsade hävitamine. Metsa ei saa ükski omanik võtta nagu oma põldu, et külvan mida tahan ja koristan saaki millal heaks arvan, mets on keeruline elusorganismide kooslus ja tema täisväärtuslikuks saamine võtab aega terve sajandi.
Ei ole õigus ka neil, kes väidavad, et kui võtame kas või kõik metsad maha ja paneme nende asemel uued puud kasvama, siis muutub õhk palju puhtamaks. Asjatundjad väidavad, et noor, kasvav mets hingab välja palju rohkem süsihappegaasi kui küps mets. Nii et ettevaatust massilise metsaistutamisega!
Aukartus metsa ees on ka aukartus elu ees. Mets on elusolendite elupaik. Mets hoiab püsti mitte ainult nende, vaid meie kõikide elu, sest meiegi oleme üks osa loodusest.
Keskkonnaministeeriumis aga arvatakse, et see kampaania on ühepoolne ja tugevalt üle paisutatud. Siiski lubatakse suuremeelselt aktivistid ära kuulata ja uue metsaseaduse tegemisel nende seisukohtadega arvestada. Kampaania korraldajad on selles suhtes siiski pessimistlikud. Nad hakkavad täna ministeeriumi ees piketeerima ja esitavad pärast seda oma nõudmised riigikogule. Metsa kaitsjate umbusk on muutunud koguni nii suureks, et nad arvavad halvasti kogu meie demokraatia toimimisest. Äkki uus valitsus siiski muudab eelmise valitsuse suhtumist? Äkki isegi taastub aukartus metsa ja elu ees? Rohkem ju ei nõutagi.