Merekaitse süsteemi korralikuks ülesehitamiseks vähemalt 15 aastat, ent seda aega ei pruugi Eestil olla, nentis viitseadmiral Tarmo Kõuts. "Kiired otsused tuleb teha juba eile ning praegust kaitsevõimekust tuleb kasutada maksimaalselt."
“Mereseire ehitati omal ajal üles Eesti piirivalve poolt ja tema ülesandeks oli Eesti kodanike ja külaliste päästmine territoriaalvete piires. Mereseire võimekus on aga palju suurem, süsteem on suuteline eristama vees erinevaid sihtmärke, nii laevu kui ka paate ning eristama antud informatsiooni näiteks mereväele,” ütles viitseadmiral Tarmo Kõuts.
Kõuts märkis Tallinna TV uudistesaates “Täna+”, et probleem on selles, et pole suudetud aastate jooksul ühendada piirivalve informatsiooni mereväe vastava tasemega. “Paraku on merelistes küsimustes Eestis toimunud taandareng. Teame, et täna ei ole Eestil ühtegi kaubalaeva. Merelise kaitse või sõjalise poole pealt vaadates on prioriteet nihkunud merelt eemale. Seotud on see poliitilise tahte puudumisega.”
Probleem merelt signaali püüdmisel ja sihtmärgi tuvastamisel läbi piirivalvesüsteemi on Kõutsi sõnul selles, et piirivalve ei oma sõjalisi ülesandeid. “Sama kehtib ka maapiiri suhtes. Maapiiri valvavad piirivalvurid satuvad sõjaolukorras väga ebamugavasse olukorda. Hoolimata sellest, et neil on relv käes, ei kuulu nad kaitseväe koosseisu ja nendele kehtivad karmid lähtekohad.”
Kõutsi hinnangul kuluks merekaitse süsteemi korralikuks ülesehitamiseks vähemalt 15 aastat, ent seda aega ei pruugi Eestil olla. “Kiired otsused tuleb teha juba eile ning praegust kaitsevõimekust tuleb kasutada maksimaalselt.”