"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Politoloog Rein Toomla: rikkad peavad mõistma, et ka nende huvides on Eesti riigikaitsesse panustamine (1)
30. detsember 2016
Rein Toomla. Foto: Scanpix

"Mitte mingil juhul ei tohiks astmelist tulumaksu seostada vasak- või parempoolsusega. Kui valitsus tahab jätkata samas vaimus, siis peab ta hakkama rikkale rahvale selgeks tegema, et tema huvides on natukene rohkem Eesti riigi kaitsele panustada," sõnas Toomla. "Astmeline tulumaks ei ole midagi eriskummalist, tänases maailmas on eriskummaline hoopis proportsionaalne tulumaks." 

Politoloog Rein Toomla sõnul olid lõppeva aasta kõige meeldejäävamaks sündmuseks presidendivalimised. “Möödunud aastal üllatasid mind meie presidendivalimised selles mõttes, et ükskord ometi kukkusid need läbi ja tuli rakendada erakorraliste valimiste mehhanismi. Sellele probleemile on tegelikult tähelepanu juhitud juba paarkümmend aastat,” märkis Toomla. “Selliste üllatuste vältimiseks tuleks meil muuta veidi põhiseadust ja presidendi valimise seadust.”

Teisele kohale üllatuse edetabelis paneks Toomla valitsuse vahetuse. “Iseenesest ei olnud see mulle ootamatus. Olen väga palju tuginenud valemile, millega arvutatakse laias maailmas valitsuste kestust, ja see valem ütles, et valitsuse vahetumine võiks toimuda järgmise aasta algul. Valitsus vahetus tegelikult mõned kuud varem, kuid seda oli ikkagi oodata,” sõnas Toomla.

“Oluline muutus on ka see, et Keskerakond sai üle pika aja uuesti valitsusse. Mõneti ebaloogiline oli vast see, et Keskerakond tuli hoobilt valitsuses juhtpositsioonile ja peaministriks sai keskerakondlane Jüri Ratas,” rääkis Toomla. “Keskerakonna valitsusse pääsemisele aitas väga jõuliselt kaasa ka erakonna juhtkonna vahetus.”

Järmise aasta põnevaimad poliitsündmused on Toomla hinnangul kohalikud valimised. “Eriti olulised on need Tallinnas. Küsimus on selles, kas Keskerakond suudab Tallinnas säilitada linnavolikogus oma unikaalse positsiooni ja absoluutse häälteenamuse. Praegust olukorda linnavolikogus võib pidada pigem anomaaliaks kui loomuliku protsessi tulemuseks,” sõnas Toomla.

“Keskerakond peab olema kindlasti valmis selleks, et eelseisvatel valimistel nad absoluutset ülekaalu ei saavuta ja neil tuleb ka linna tasandil astuda mingitesse koalitsioonidesse,” nentis Toomla.

Ka haldusreformil võib Toomla sõnul olla kohalikele omavalitsustele oma mõju. “Haldusreform ilmselt muudab valimisliitude positsioone. Kui viimastel valimistel said valimisliidud üle terve Eesti veerandi häältest, siis nüüd võib tulla päris järsk langus ja valimisliidud tõrjutakse ka kohalikul tasandil poliitilisest tegevusest kaugemale,” sõnas Toomla.

“Praegune meie koalitsioonivalitsus ei ole kindlasti vasakpoolne, pigem on ta tsentristlik. Kõik meie erakonnad on ju tegelikult tsentris, ehkki võivad end nimetada parempoolseks või vasakpoolseks. Küll aga võib öelda, et praegune valitsus on eelmisest pisut vasakpoolsem,” märkis Toomla.

Uuel valitsusel ei ole vaja Toomla hinnangul suuri poliitilisi muutusi teha, aga nende peamine eesseisev raskus seisneb selles, kuidas tagada koostöö koalitsioonipartnerite vahel. “Omavaheline koostöö on olnud probleemiks absoluutselt kõigi Eesti valitsuste puhul. Kui koalitsiooni sees hakkab tekkima veel mingi väiksem koalitsioon, siis võib valitsuse lagunemine olla üsna kiire,” sõnas Toomla.

Uus valitsus peab Toomla sõnul rohkem rõhku panema turvalisusele. “Kui meie riik leiab, et praeguses õhustikus on meil turvalisuse tagamisega probleeme, siis tuleb hakata rohkem raha koguma. Kõige lihtsam on suurendada makse. Küsimus on selles, kas suurenda kõigil makse või ainult ühel osal inimestest,” rääkis Toomla. “Astmeline tulumaks ei ole midagi eriskummalist, tänases maailmas on eriskummaline hoopis proportsionaalne tulumaks.”

“Mitte mingil juhul ei tohiks astmelist tulumaksu seostada vasak- või parempoolsusega. Kui valitsus tahab jätkata samas vaimus, siis peab ta hakkama rikkale rahvale selgeks tegema, et tema huvides on natukene rohkem Eesti riigi kaitsele panustada,” sõnas Toomla. “Astmelist tulumaksu ei tohi ainult väga keeruliseks ajada ja ilmselt ei tohiks selle ülemist astet viia Skandinaavia tasemele.”

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

ants
2. jaan. 2017 09:50
Sa Toomla ajad ka riigikaitse kohapealt lolli juttu.Eesti riigi kaitsevõime on null.Täielikult raha tuulde loopimine.Te võite seda vanarauda kokku osta palju tahate.Teiseks , kes sõdima hakkavad.Pooled haiged , pooled narkomaanid.Juhtusin vaatama möödunud aastal seda armetut paraadi.Õutsalt vastik ja häbi oli vaadata.Lasteaed.Kas ma tõesti saan uskuda et see lambakari meid kaitseb.Mõistusega on esialgu kõik korras.Nii et ärge ajage lollusi suust välja. .