"Alkoholi tarvitamine mõjutab lisaks tarvitajale ka teisi inimesi ning nende kahjude suurust ei ole me ühiskonnas veel piisavalt teadvustanud. Eelkõige tuleks jõuda selleni, et purjus inimestele ja alaealistele alkoholi ei müüdaks ehk et müüjad järgiksid seadust," ütles TAI arendusdirektor Annika Veimer.
Tallinna ringkonnakohus ei rahuldanud Tallinna vanalinnas asuvaid baare pidavate firmade kaebusi linnavalitsuse alkoholimüügi piiramise korraldusele.
Annika Veimeri sõnul peavad osad inimesed alkoholi tarvitamist inimese isiklikuks otsuseks ja selle piiramist isikliku vabaduse piiramiseks. “Tegelikult mõjutab alkoholi tarvitamine lisaks tarvitajale ka teisi inimesi ning nende kahjude suurust ei ole me ühiskonnas veel piisavalt teadvustanud. Kui rääkida vanalinna baaridest, siis probleem polegi niivõrd alkoholi tarvitamine kui selline, vaid avaliku korra tagamine, sealhulgas purjus inimesele alkoholi mitte müümine,” märkis Veimer. “Eelkõige tuleks jõuda selleni, et purjus inimestele alkoholi ei müüdaks ehk et müüjad järgiksid seadust.”
“Kohtu otsuse üle on meil pigem hea meel, sest see konkreetne juhtum oli ammune probleemide allikas,” sõnas Veimer.
Veimeri hinnagul on kättesaadavuse piiramine päris keerukas. “Kõige paremini piiraks kättesaadavust see, kui väheneks alkoholi müüvate kaupluste hulk. Kui Eestis on 100 000 elaniku kohta registreeritud 218 kange alkoholi jaemüügikohta, siis Soomes vaid 6 ja Rootsis 4,” märkis ta.
“Ka alkoholimüügi monopoliseerimist (nagu on Põhjamaades) pole Eestis tõsiselt arutatud,” nentis Veimer ja lisas, et olemasolevate seaduste piires on võimalik kättesaadavust mõjutada sellega, kui suudaksime tagada seda, et purjus inimestele ja alaealistele ei müüdaks alkoholi. “Mõlemad on täna seadusega keelatud, aga TAI läbi viidud üle-eestilise uuringu järgi saavad noored 44% juhtudest alkoholi kätte ja purjus inimesed saavad alkoholi kätte 75% juhtudest.”
“Alkoholireklaami täielikku keeldu valitsus praeguse info järgi ei plaani. Meie oleksime täieliku keelu poolt. Alkoholireklaam mõjutab kõige rohkem noori, kelle väärtushinnangud on alles kujunemas. On piisavalt andmeid selle kohta, et alkoholireklaami nägemine mõjutab nii seda kui noorelt hakatakse alkoholi tarvitama ja kui palju seda tehakse. Mõistagi ei kao alkoholireklaami keelamisega probleem. Oma rolli mängivad nii kättesaadavus, kodune eeskuju ja kodus kehtestatud reeglid, samuti eakaaslaste mõju. Alkoholireklaami keelamine aitaks kaasa mõistmisele, et alkohol on eelkõige uimasti, mitte ühiskondlikult heaks kiidetud ajaveetmise vahend. Rõhutaksin ka seda, et alkoholireklaami keelamine ei takista kellelgi poest alkoholi osta,” selgitas Veimer.
“Kui vanusepiirang oleks kõrgem ja suudetaks ka tagada, et kauplejad müügipiirangust kinni peavad, siis võiks öelda, et vanusepiiri tõstmisel oleksid noored alkoholi eest rohkem kaitstud. Just viimasel ajal on rohkem tekkinud teadmisi selle kohta kuidas alkohol mõjutab noore inimese aju, mis areneb mitte 18., vaid lausa 25. eluaastani. Seega on oluline, et noorte kokkupuude alkoholiga toimuks nii hilises eas kui võimalik. Nende teadmiste jõudmine alkoholipoliitikasse võtab aga aega ja hetkel ei ole alkoholipoliitikas plaanis vanusepiirangut tõsta,” lõpetas Veimer.
Tallinna linna noortevolikogu teeb ettepaneku baaride tegevusaja piiramise asemel rakendada klientuurile vanusepiirangut alates 21. eluaastast.
Noortevolikogu toetab linna püüdlusi, mis vähendavad reaalselt alkoholi kuritarvitamist noorte seas, ning suunavad neid kasulikule huvitegevustele, samas leiavad noored, et linn peab leidma tasakaalu ettevõtjate ja noorte heaolu vahel.
“Selleks võiks linn ühe meetmena kaaluda kesklinna baaride tegevusaja piiramise asemel nende klientuurile vanusepiirangu seadmist alates 21. eluaastast. Antud muudatus aitaks vähendada vastselt täiskasvanuks saanud noorte kokkupuudet alko-kultuuriga ning sellega kaasnevat negatiivset mõju nende tervisele,” leiab noortevolikogu liige ning Tallinna Kunstigümnaasiumi abiturient Miikael Raun.
